Riigikogu ees esines poliitilise avaldusega keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, kes tutvustas abiministrile Rita Annusele pandud kohustusi.

Riigikogu võttis vastu kolm seadust:

70 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahel ratifitseerimise seadus (57 SE). Lepingu eesmärk on luua assotsiatsioon ühelt poolt ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania vahel. Assotsiatsiooni eesmärgid on toetada Albaaniat demokraatia tugevdamisel ja õigusriigi loomisel; aidata kaasa poliitilise, majandusliku ja institutsioonilise stabiilsuse saavutamisele Albaanias; luua sobiv raamistik lepinguosaliste vahelisele poliitilisele dialoogile; toetada Albaaniat majandusliku ja rahvusvahelise koostöö arendamisel, sealhulgas riigi õigusaktide ühtlustamise teel ühenduse õigusaktidega; toetada Albaaniat toimivale turumajandusele ülemineku lõpuleviimisel, harmooniliste majandussidemete loomisel ning arendada ühenduse ja Albaania vahel järkjärgult välja vabakaubanduspiirkond ning edendada kõigis käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades piirkondlikku koostööd.

65 poolthäälega võeti vastu  valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Singapuri Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus (96 SE). Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid, tagada isikute võrdne kohtlemine ning kõrvaldada topeltmaksustamist, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide suhtes võib kehtestada. Samuti aitab leping luua lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks. Eestil on kehtivad topeltmaksustamise vältimise lepingud Soome, Rootsi, Taani, Norra, Läti, Leedu, Poola, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi, Islandi, Tšehhi, Kanada, Ukraina, Saksamaa, Valgevene, Madalmaade, Itaalia, Prantsusmaa, Iirimaa, Ameerika Ühend­riikide, Moldova, Hiina, Kasahstani, Belgia, Austria, Armeenia, Malta, Horvaatia, Šveitsi, Ungari, Portugali, Türgi, Hispaania, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia ja Luksemburgiga.

54 poolthäälega (1 erapooletu) võeti vastu valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) naiste öötöö kohta käiva konventsiooni (nr 41) ja igasugustes kaevandustes maa-alustel töödel naiste tööjõu kasutamise kohta käiva konventsiooni (nr 45) denonsseerimise seadus (107 SE), mille eesmärk on denonsseerida naiste öötöö kohta käiv konventsioon (konventsioon nr 41), mis on vastu võetud 19. juunil 1934 Genfis ja mille Eesti Vabariik on ratifitseerinud 21. detsembril 1935, ja igasugustes kaevandustes maa-alustel töödel naiste tööjõu kasutamise kohta käiv konventsioon (konventsioon nr 45), mis on vastu võetud 21. juunil 1935 Genfis ja mille Eesti Vabariik on ratifitseerinud 4. juunil 1937.

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise:

Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (103 SE), millega luuakse tööpoliitika infosüsteem, mis võimaldab tööpoliitika valdkonnas rakendatavate poliitikameetmete tõhusat analüüsi ja seiret.

Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (108 SE), mis on üheks osaks Euroopa Liidu ühtse väärtpaberituru väljakujundamise tagamisel. Eelnõu järgi kasvab reguleeritud valdkondade arv ja regulatsioon muutub oluliselt põhjalikumaks, mis omakorda tingib kõrgendatud nõuded finantsjärelevalve teostamisele, kuid ka turuosalistele oma käitumise kooskõlla viimiseks eelnõu sätetega. Samuti loob eelnõu õigusliku aluse Euroopa ühisturu sügavamaks integreerumiseks investeerimisteenuste valdkonnas. Eelnõuga ülevõetav finantsinstrumentide turgude direktiiv reguleerib põhjalikult investeerimisteenuste sisu ja ulatust, investeerimisühingu ja reguleeritud väärtpaberituru korraldaja tegevusloaga seonduvat  ning ka muid järelevalve aspekte. Lisaks sätestab direktiiv ühtsed standardid klientidele investeerimisteenuste osutamiseks.

Riigikogu lõpetas nelja eelnõu esimese lugemise:

Valitsuse algatatud valitsuse algatatud riigipiiri seaduse ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse eelnõu (117 SE), millega viiakse Eesti seadused kooskõlla Euroopa Liidu ühtses viisaruumis kehtestatud reeglite ja nõuetega, mis annavad Eestile võimaluse osaleda Euroopa Liidu ühtses viisaruumis täieõigusliku liikmena.

Valitsuse algatatud notarite infosüsteemi ja õigusregistritega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu (105 SE), mis loob üldise õigusliku aluse notarite infosüsteemi „e-notar“ kasutuselevõtuks ning „e-notari“ ja riigi andmekogude vahelise digitaalse andmevahetuse realiseerumiseks. Seni on e-notari kasutamine olnud reguleeritud määruse tasandil. „E-notari“ ja riiklike registrite vahelise suhtluse regulatsioon on algataja kinnitusel väga oluline riigi andmekogude (kinnistusraamat, äriregister jt) seisukohalt, kuivõrd „e-notari“ vahendusel jõuavad notari koostatud kandeandmed registritesse viivituseta ja lõimuvalt ning neid on kohtu kinnistus- ja registriosakondadel oluliselt lihtsam töödelda kui paber- ja e-postiga esitatud avaldusi. Samuti väheneb inimfaktorist tingitud eksimuste risk.

Valitsuse algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (102 SE), millega üle võetava direktiivi eesmärk on lihtsustada Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide õigusaktidega reguleeritavate eri liiki piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise korda. Direktiiv näeb ette üldised nõuded piiriülese ühinemise ühisele ühinemislepingule, selle avaldamisele, äriühingu juhtorganite koostatavale ühinemisaruandele, sõltumatule eksperdiaruandele ja ühinemislepingu heakskiitmise teatud aspektidele.

Valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (104 SE), mille eesmärk on ühtlustada prokuröriameti  pidajatele esitatavad haridusnõuded ja tingimused kohtuniku- ja kohtunikuabi ning vabade õiguselukutsete pidajatele esitatavate nõuetega. Eelnõu teine eesmärk on muuta riigiprokuröriks nimetamise korda nii, et sarnaselt riigi peaprokurörile, juhtivale riigiprokurörile ja vanemprokurörile nimetatakse ka riigiprokurör ametisse avaliku konkursita. Riigiprokuröri nimetaks ametisse justiitsminister riigi peaprokuröri ettepanekul. Nimetatud muudatus teeb riigiprokuröri vabade ametikohtade täitmise mõnevõrra lihtsamaks.

Infotunnis vastas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi küsimustele maade kasutusvalduse, metsanduse arengukava täitmise aruande, turba säästva kasutamise, keskkonnaseire ja -järelevalve tehnika kohta. Välisminister Urmas Paet vastas küsimustele Hiina ja Tiibeti inimõiguste kohta. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas küsimustele energeetika, majanduse jätkusuutlikkuse, Eesti militaarmissioonidel osalemise, reklaamiseaduse, infrastruktuuri projektide rahastamise ja rahvusliku merenduse toetamise kohta.

Istungi stenogrammiga saab tutvuda aadressil: https://www.riigikogu.ee/?op=steno

Riigikogu pressitalitus