Riigikogu esimees Eiki Nestor tervitas istungi avamisel Eston Kohverit ja tema lähedasi pereisa koju naasmise puhul, ühtlasi tänades, öeldes aitäh ka täitevvõimule.

„Aitäh ka kõigile neile Riigikogu liikmetele, kes erinevatel üritustel oma ametlikes ettekannetes, aga ka muudes vestlustes seda teemat pidevalt üleval hoidsid,“ ütles Nestor.

Seejärel kuulas Riigikogu ära vastused üheksale arupärimisele.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi vastas Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Toomas Vitsuti, Viktor Vassiljevi, Aadu Musta, Erki Savisaare, Rein Ratase, Tarmo Tamme, Enn Eesmaa, Andrei Novikovi, Valeri Korbi, Mihhail Stalnuhhini, Kersti Sarapuu ja Märt Sultsi 10. juunil esitatud arupärimisele haridusvaldkonna investeeringute kohta (nr 59).

Arupärijad viitasid asjaolule, et viimase kümne aasta jooksul on arvestatav haridusvaldkonna investeeringutest suunatud ametikoolide renoveerimisse. Uuest 2014-2020 aastatel kestvast rahastamisperioodist renoveeritakse ja ehitatakse üldhariduskoole, eelistades põhikooli järgseid õppeasutusi. Arupärijad soovisid teada, kuidas on haridusvaldkonda investeeringute kavandamisel arvestatud demograafilist olukorda ja õpilaskonnas toimunud muutusi.

Ligi selgitas, et demograafilisest olukorrast tulenevalt ehk siis meie langenud laste arvust on kutseõppeasutuste õpilaste arv vähenenud 4000 õpilase võrra kümne aasta jooksul. Kutseõppeasutuste arv on vähenenud 13 kooli võrra. Nende kasutuses olev pind 10 000 m² võrra. Tendents jätkub, mille tulemusena on eesmärgiks vähendada riigikoolide kasutuses olevat pinda veelgi 50 000 ruutmeetri võrra. Ligi sõnul sellel õppeaastal õpilaste arvu suurt langust ei prognoosita. Ta nentis, et ümberkorraldusi on vaja olnud teha koolivõrgus pidevalt. Probleemid on väiksemad suuremates keskustes, s.o Tartus ja Tallinnas. Ligi märkis, et kutseharidussüsteemis toimub konsolideerumine nii nagu ka mujal haridus- ja teadusvaldkondades, kus on see vajadus.

Ligi märkis, et oleme investeerimas ka selleks, et koolid saaks parajamaks. Selleks on põhikoolide meede 109 miljonit, mis on disainitud just nimelt mitte võrgu laiendamiseks, vaid võrgu koondamiseks ja sealhulgas majade parajaks tegemiseks.

Ligi toonitas, et meil on piiratud võimalused ja piiratud vastutus. „Kahju on mälestistest, mis on kunagi peegeldanud palju suuremat laste arvu, aga keskvõim siiski teeb oma haridusinvesteeringud omavalitsustesse selle arvestusega, et koolivõrk saaks optimaalne ja majad ei jääks tühjaks,“ ütles Ligi. Ta selgitas, et meil on päris suured investeeringud, 241 miljonit sellel perioodil. Iga otsus peab olema tark ja kaval, märkis minister.

Ligi vastas veel arupärimisele õpetaja ametijärkude taastamise kohta (nr 52) ja arupärimisele täiskasvanute koolitajate kvalifikatsiooni kohta (nr 54).

Riigikontrolör Alar Karis vastas arupärimisele kaitseministeeriumi riigihangete eesmärkide ja järelevalve kohta (nr 21).

Siseminister Hanno Pevkur vastas arupärimisele narkosurmade arvu kohta Eestis (nr 72) ning arupärimisele Politsei- ja Piirivalveameti rahastamise kohta (nr 73).

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna vastas arupärimisele vanaduspensioni kohta (nr 25) ja arupärimisele telesaate “Puutepunkt” kohta (nr 35).

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski vastas arupärimisele haigushüvitise maksmise süsteemi kohta (nr 26).

Vabas mikrofonis võttis sõna Priit Toobal.

Istung lõppes kell 20.22.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837

[email protected]