Riigikogu lõpetas täna Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade kiirendatud korras välja arendamiseks vajaliku eelnõu teise ning ministeeriumide tööjaotust muutva eelnõu esimese lugemise.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (144 SE), millega luuakse õiguslikud alused, mis võimaldavad erandjuhtudel kiirendatud korras välja arendada Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljad.

Seletuskirja kohaselt on kiirendatud korras harjutusvälja rajamise erandit vaja muu hulgas seoses Venemaa täiemahulise sõjaga Ukraina vastu, mis on suurendanud sõjalise konflikti riski nii Eesti kui Eesti liitlaste suhtes. Harjutusväljade mahutavuse suurendamine annab võimaluse harjutada uut relvastust, üksuste koostööd ja loob eeldused liitlaste suurendatud kohalolekuks. Vastava õigusliku aluse loomine võimaldab laiendada ka Nursipalu harjutusvälja, mis on seletuskirja kohaselt tänases julgeolekukeskkonnas kriitiline eeldus, et tõsta Eesti sõjalise kaitse ja kollektiivkaitse võimet.

Eelnõu näeb ette valitsuse õiguse otsustada kaitseministri ettepanekul ja vastava ohuhinnangu alusel Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamine või laiendamine planeerimismenetlust läbi viimata. Seda saab teha üksnes juhul, kui harjutusvälja rajamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele. Kui need tingimused on täidetud, viiakse menetlus läbi haldusmenetluse seaduses ettenähtud avatud menetluse korras.

Avatud menetluses saab esitada harjutusvälja laiendamise suhtes oma ettepanekuid ja vastuväiteid ning seda ka keskkonnale avalduvate mõjude uuringute tulemuste ja nende leevendamise meetmete kohta. Valitsuse korraldus riigikaitselise erandina harjutusvälja laiendamiseks peatab varem kehtestatud planeeringute kehtivuse kuni uute planeeringute kehtestamiseni. Tervikliku ruumilahenduse loomiseks tuleb koostamisel olevates planeerimismenetlustes valitsuse korraldusega arvestada või vajadusel algatada kehtivate üld- ja maakonnaplaneeringute muutmine.

Natura 2000 võrgustiku aladel kehtestatakse eelnõuga eraldiseisev hindamismenetlus, mis on seni olnud võimalik vaid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise raames. Muudatusi kohaldatakse esialgu vaid juhul, kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine.

Riigikaitsekomisjon viis eelnõusse teise lugemise eel muudatuse, mille kohaselt on Kaitseministeeriumil kohustus maksta hüvitist kohalikele omavalitsustele, kelle territooriumil Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli paikneb, kelle taristut selle kasutamine vahetult ja oluliselt puudutab või kuhu ulatub selle kasutamisega kaasnev oluline häiring. Arvestades inimeste elukoha olulisust, nähakse eelnõuga ette, et kui võõrandatakse elamiseks kasutatava hoonega kinnisasi, makstakse tasu, kus hoone väärtus on arvestatud ilma kulumita, et muuta inimestele uue kodu leidmine kergemaks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Enn Eesmaa ja Ester Karuse Keskerakonna, Ants Frosch, Kalle Grünthal, Evelin Poolamets ja Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Priit Sibul ja Andres Metsoja Isamaa, Kalev Stoicescu Eesti 200, Anti Allas ja Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Kristo Enn Vaga Reformierakonna fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Arutelu katkestamise poolt hääletas 26, ent selle vastu oli 54 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (216 SE), mis muudab ministeeriumide tööjaotust ja näeb ette kolme ministeeriumi ümbernimetamise.

Eelnõu kohaselt korraldatakse Keskkonnaministeerium ümber Kliimaministeeriumiks, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumiks ning Maaeluministeerium Regionaalministeeriumiks. Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonda puudutavad ülesanded lähevad eelnõu kohaselt üle Regionaalministeeriumile, Sotsiaalministeeriumi töö- ja sotsiaalvaldkonda puudutavad ülesanded Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumile ning ligipääsetavuse koordineerimine Regionaalministeeriumile.

Koos ministeeriumide ülesannetega muudetakse eelnõuga ka ministeeriumide valitsemisala ülesandeid ja valitsusasutuste alluvust. Nii hakkab Transpordiamet kuuluma eelnõu järgi Kliimaministeeriumi, Tööinspektsioon Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumi ning Maa-amet Regionaalministeeriumi valitsemisalasse. Lisaks viiakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse üle Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, mis praegu on Sotsiaalministeeriumi hallatav asutus.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on ministeeriumide töö ümberkorraldamise eesmärk koondada rohereformiga seotud valitsemisvaldkondade poliitikakujundus ühtse juhtimise alla ja luua rohereformi elluviimise toetamiseks vajalik struktuur. Samuti soovitakse muudatustega luua tingimused mõjusama regionaalpoliitika kujundamiseks, tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täitmist ja kasutada paremini olemasolevaid ressursse. Kokku tehakse eelnõuga muudatusi 60 seaduses.

Eelnõu kohaselt jõustuvad ministeeriumide ümberkorraldused tänavu 1. juulil. Sellest ajast viiakse üle ka teiste ministeeriumide ja nende valitsemisala asutuste ametnikud ja töötajad, kelle ameti- või töökohad antakse üle Kliimaministeeriumi, Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumi või Regionaalministeeriumi valitsemisalasse. Senised Keskkonnaministeerium ja Maaeluministeerium kolivad ümber ministeeriumide ühishoonesse.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaak Aab Keskerakonna, Helir-Valdor Seeder Isamaa ja Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Keskerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Eelnõu tagasilükkamise poolt oli 26 ja selle vastu hääletas 57 Riigikogu liiget.

Istungi lõpus vastas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo Riigikogu liikmete arupärimistele Värska Südamekodu OÜ tegevuse (nr 15), vaesusriski (nr 38) ja valeliku poliitika kohta (nr 84). Esimese arupärimise üle peetud läbirääkimistel võtsid sõna Kert Kingo, Kalle Grünthal ja Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, teise arupärimise arutelul osalesid Jaak Aab ja Andre Hanimägi Keskerakonna ning kolmanda arupärimise arutelul Riina Solman ja Tõnis Lukas Isamaa fraktsioonist.

Päevakorra kohaselt pidanuks minister vastama veel kolmele arupärimisele valeliku poliitika kohta (nr 83, nr 146 ja nr 194), kuid arupärimiste esitajad võtsid need menetlusest tagasi. Arupärijate puudumise tõttu ei saanud minister vastata ka arupärimistele maksupaketi terviklike mõjude kohta (nr 235 ja nr 433).

Istung lõppes kell 20.27.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil. (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]