Majandus- ja taristuminister Kristen Michal vastas Riigikogu liikmete Tarmo Tamme, Erki Savisaare, Mihhail Korbi, Kersti Sarapuu, Andrei Novikovi, Kadri Simsoni, Siret Kotka, Viktor Vassiljevi, Märt Sultsi, Mailis Repsi ja Enn Eesmaa 21. märtsil esitatud arupärimisele Eleringi kasumi ning võrgutasude korrelatsiooni kohta (nr 190).

Arupärijad viitasid Eleringi 2015. majandusaasta auditeeritud aruandele, mille järgi teenis ettevõte 132,4 miljoni euroni ulatunud tulude mahu juures ärikasumit 41,6 miljonit eurot ning puhaskasumit 25, 1 miljonit eurot. Seejuures plaanib ettevõte maksta käesoleval aastal riigile dividendidena 31 miljonit eurot, mida on 11 miljoni võrra rohkem kui aasta varem. Eleringi hallatava ülekandevõrgu töökindlusnäitajad oli Eleringi juhatuse esimehe sõnul möödunud aastal läbi aegade parimal tasemel.

Arupärijad märkisid, et seda kõike on raske mõista tavalisel elektritarbijal, kelle elektriarvest moodustab võrgutasu hetkel 45 protsenti. Arupärijad soovisidki teada, miks moodustavad tarbija elektriarvest peaaegu poole võrgutasud ja kas minister peab seda normaalseks olukorras, kus ettevõte maksab 31 miljonit eurot dividende.

Michal märkis, et Elering tegutseb reguleeritud äris ning Konkurentsiamet kontrollib kasumi lubatud suurust ehk põhjendatud tulukust. Ta lisas, et dividendi maksmine ei ole midagi ebanormaalset. Dividendiga rahastatakse riigieelarve väljaminekuid ehk Eesti inimestele minevaid teenuseid.

Lõpptarbija elektriarvel näidatud võrgutariif sisaldab nii ülekandeteenuse kui ka jaotusteenuse tariifi. Michal selgitas, et umbes 2/3 võrgutariifist moodustab jaotusteenuse osa ja umbes 1/3 on ülekandeteenus ehk Eleringi osa. Elektriarvest aga moodustab Eleringi võrgutasu umbes 1/6.

„Eleringi võrgutasu tõusu põhjus on olnud eelkõige investeeringud ühendustesse Soomega ning ühenduste toetuseks vajalikesse avariielektrijaamadesse. Just tänu nendele investeeringutele saab väita, nagu siin enne oli väidetud, et elektriarvest on pool võrgutasu, sest tänu Estlinkidele on olnud viimased kaks aastat Eesti elektrihind 30 ja pisut enam eurot megavatt-tunni kohta, mitte 50 ja enam eurot megavatt-tunni kohta,“ ütles Michal. Ta põhjendas, et ilma Estlinkideta oleks Eesti elektrihind olnud sama mis Lätis-Leedus ja võrgutasu oleks selle kõrval tundunud suhteliselt väike. „Estlinkide investeeringud on olnud Eesti ühiskonnale head ja tulusad investeeringud,“ märkis minister.

Michal selgitas, et dividendi otsuse langetamisel Elering kõigepealt määrab ära elektrivõrgu kvaliteedinõuete säilitamiseks vajaliku investeeringute hulga, seejärel valib mõistliku proportsiooni makstavate dividendide ning netolaenukoormuse vähendamise vahel. Sealjuures järgitakse, et laenulepingutes sätestatud finantssuhtarvud oleksid täidetud.

Võrgutasud arvutatakse Konkurentsiameti metoodika alusel ning võrgutasudesse lülitatavatel kuludel dividendikomponenti ei ole. „Elektrituruseadus ja Konkurentsiameti elektrivõrgutasude arvutamise metoodika lubab võrgutasudesse lülitada otseselt elektriülekandega seotud ja põhjendatud investeeringud ning kulud,“ ütles Michal.

Majandus- ja taristuminister vastas veel arupärimisele LNG terminali ja Balticconnectori tuleviku kohta (nr 199).

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi vastas arupärimisele õpetajate asendamise ja koormuse kohta (nr 180).

Keskkonnaminister Marko Pomerants vastas arupärimisele riigihuvide kaitsmise kohta (nr 192).

Välisminister Marina Kaljurand vastas arupärimine Euroopa Liidu ja USA vahelise vabakaubanduslepingu kohta (nr 191).

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna vastas arupärimisele naiste varjupaikade jätkusuutlikkuse kohta (nr 179) ja arupärimisele erihoolekande investeeringutoetuse kohta (nr 185).

Justiitsminister Urmas Reinsalu vastas arupärimisele majanduskuritegude kohta (nr 182) ja  arupärimisele kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste rakendamisega seotud kulude katmise kohta (nr 184).

Ettevõtlusminister Liisa Oviir vastas arupärimisele Eesti väiketootjate suhtes rakendatavate ebaausate kauplemistavade kohta (nr 178), arupärimisele raha põletamise kohta Eesti märgi konkurssidel (nr 188) ning arupärimisele ääremaastumise pidurdamise ja ettevõtluse olukorra kohta (nr 195).

Istung lõppes kell 21.35.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]