Riigikogus läbisid kolmapäevasel istungil esimese lugemise valitsuse algatatud maksumuudatuste eelnõud, mis muu hulgas näevad alates 2024. aastast ette käibemaksu- ja 2025. aastast tulumaksumäära tõusu.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (145 SE), mille kohaselt tõstetakse alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimääri, et suurendada aktsiisitulu ning mõjutada alkoholi ja tubakatoodete kättesaadavust.

Alkoholiaktsiis, mida viimati tõsteti 2018. aastal, tõuseb eelnõu järgi aastatel 2024–2026 viis protsenti aastas. Sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisi on viimastel aastatel tõstetud viis protsenti aastas ning sama suure tõusuga jätkatakse ka aastatel 2024–2026. Tubakavedelike aktsiis tõuseb eelnõu kohaselt järgmise kolme aasta jooksul samuti viis protsenti aastas ning sigarite ja sigarillode puhul kasvab sama palju minimaalselt makstav aktsiisisumma.

Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõime toetamiseks jäetakse eelnõu kohaselt ära eriotstarbelise diislikütuse kavandatud aktsiisitõusud aastateks 2024–2027, mis tähendab, et eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimääraks jääb 1000 liitri kohta 21 eurot.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tanel Kiik Keskerakonna, Aivar Sõerd Reformierakonna, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Mart Maastik Isamaa fraktsioonist.

Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamist toetas 21, kuid selle vastu hääletas 54 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (146 SE), millega tõstetakse riigieelarve tulu suurendamiseks erinevate hasartmänguliikide maksumääri.

Kaughasartmängu ja toto kehtivat viieprotsendilist maksumäära tõstetakse eelnõu kohaselt kahes etapis: 2024. aastal tõuseb maksumäär kuuele ja 2026. aastal seitsmele protsendile. Loterii ja kaubandusliku loterii maksumäär tõuseb eelnõuga 2024. aastast 18-lt 22 protsendile. Seletuskirja kohaselt kavandatakse maksumäärade tõus viisil, et mõju turuosalistele ei oleks suur ega tooks kaasa vajadust teha hasartmängusektoris põhimõttelisi ümberkorraldusi.

Läbirääkimistel võttis sõna Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Eelnõu tagasilükkamist toetas 19, selle vastu hääletas aga 53 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (147 SE), mille kohaselt tõuseb käibemaksumäär alates 2024. aasta 1. jaanuarist 20-lt 22 protsendile. Lisaks tunnistatakse eelnõuga alates 2025. aasta 1. jaanuarist kehtetuks majutusele kehtiv üheksaprotsendiline soodusmäär, mis tähendab, et ka majutuse käibemaksumäär hakkab olema 22 protsenti.

Seletuskirja kohaselt on muudatuste peamine eesmärk liikuda riigitulude laekumise suurendamise kaudu riigieelarve tasakaalu poole, samuti on eesmärgiks muuta käibemaksuerisuste vähendamisega maksusüsteemi efektiivsemaks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaak Aab Keskerakonna, Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Maris Lauri Reformierakonna, Igor Taro Eesti 200 ja Priit Sibul Isamaa fraktsioonist.

Isamaa, Keskerakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud Riigikogus toetust. Tagasilükkamist toetas 29, ent selle vastu hääletas 54 saadikut.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (148 SE), mille eesmärk on kaotada kulukad ja ebaefektiivsed maksusoodustused, tõsta ja ühtlustada tulumaksumäära ning asendada regresseeruv maksuvaba tulu ühtse maksuvaba tuluga.

Eelnõuga kaotatakse alates 2024. aastast füüsilise isiku täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral ja abikaasa eest ning õigus arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intressid.

Füüsilise isiku ja äriühingu tulumaksumäär tõuseb eelnõuga alates 2025. aastast kahe protsendipunkti võrra ehk 20-lt 22 protsendile. Samas kaotatakse 14-protsendine soodusmäär äriühingute regulaarselt jaotatavalt kasumilt ja sellega seoses ka füüsilisele isikule makstud dividendilt kinnipeetav seitsmeprotsendine tulumaks.

Alates 2025. aastast kaotatakse eelnõuga regresseeruv maksuvaba tulu ning kehtestatakse ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Erandiks on vanaduspensioniealised, kelle maksuvaba tulu võrdub keskmise vanaduspensioniga.

Lisaks parandatakse eelnõuga Euroopa Komisjoni tuvastatud ebatäpsused ATAD2 direktiivi ülevõtmisel tulumaksuseaduses, et vältida Euroopa Komisjoni rikkumismenetlust, ning tehakse tehniline muudatus kaitseväeteenistuse seaduses, kust jäetakse välja viide kehtetuks muudetavale tulumaksuseaduse sättele.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kersti Sarapuu Keskerakonna, Priit Sibul Isamaa, Hendrik Johannes Terras Eesti 200 ja Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Isamaa, Keskerakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasilükkamise poolt hääletas 27, kuid selle vastu oli 54 Riigikogu liiget.

Kõigile neljale maksueelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 31. mai kell 17.15.

Riigikogu tegi avalduse Ukraina toetuseks

Riigikogu võttis kolmapäevasel istungil 92 häälega vastu 95 saadiku esitatud Riigikogu avalduse „Ukraina NATO-liikmesuse toetuseks“ (90 AE) toetamaks Ukraina soovi liituda NATOga, mis on ainus tee reeglitel põhineva maailmakorra, kestliku rahu ja Euroopa demokraatlike riikide julgeoleku tagamiseks. Avalduse kohaselt peab Riigikogu möödapääsmatult vajalikuks sõnastada Vilniuse tippkohtumisel Ukraina kiireks NATOga integreerumiseks vajalikud konkreetsed ja ühemõttelised sammud ning anda Ukrainale alliansiga liitumise kutse.

Läbirääkimistel võtsid sõna Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Enn Eesmaa Keskerakonna, Peeter Tali Eesti 200, Urmas Reinsalu Isamaa, Eerik-Niiles Kross Reformierakonna ja Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Lisaks vastas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo Riigikogu liikmete arupärimisele suurperede toetuste vähendamise (nr 6) kohta. Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Solman ja Priit Sibul Isamaa ning Varro Vooglaid ja Leo Kunnas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Minister Riisalo vastas ka arupärimisele, mis käsitles perehüvitiste vajaduspõhisust (nr 8). Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Solman Isamaa ja Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Istung lõppes kell 1.19.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil. (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]