Samuti arutas Riigikogu Moskva patriarhaadi Venemaa sõjalise agressiooni toetajaks kuulutamist.

Jätkus teisipäeval istungi tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud valitsuse algatatud magusa joogi maksu seaduse eelnõu (418 SE) esimene lugemine.

Eelnõu järgi kehtestatakse alates 2026. aastast magusa joogi maks, mille eesmärk on vähendada magusates jookides suhkru ja magusainete kasutamist.

Uue maksuga soovitakse suunata inimesi tarbima väiksema suhkrusisaldusega või suhkru ja magusaineteta jooke. Eelnõu kohaselt sõltuvad maksumäära astmed toote suhkrusisaldusest ja magusainete kasutamisest. Eelnõu järgi maksustatakse joogid, mille suhkrusisaldus on vähemalt viis grammi 100 milliliitri kohta ja/või millele on lisatud magusainet.

Kui magusa joogi suhkrusisaldus on viis kuni kaheksa grammi 100 milliliitris, on maksumäär 0,15 eurot, ning kui suhkrusisaldus on üle kaheksa grammi, siis 0,45 eurot liitri kohta.

Joogile, mis sisaldab ainult magusainet või nii magusainet kui ka suhkrut ja mille suhkrusisaldus on alla viie grammi 100 milliliitris, kohaldatakse magusaine kogusest olenemata maksumäära 0,15 eurot, ning kui sellise joogi suhkrusisaldus on viis kuni kaheksa grammi 100 milliliitris, siis kohaldatakse maksumäära 0,3 eurot liitri kohta.

Kui magusat jooki tuleb tarbimiseks lahjendada või lahustada, siis maksustatakse seda vastavalt tootja soovitusele lahjendatud või lahustatud joogi koguse ning selle suhkru- ja magusainesisalduse järgi. Kui lahjendamis- või lahustamissoovitus puudub, siis maksustatakse selline jook arvestusega, et see lahjendatakse või lahustatakse vahekorras 1:6.

Magusa joogi maksu tasub eelnõu järgi joogi importija, teisest Euroopa Liidu liikmesriigist soetaja või Eesti tootja, kui jook tehakse Eestis esmakordselt kättesaadavaks. Maksust on vabastatud puuvilja-, marja- ja köögiviljamahlad, kuhu ei ole lisatud suhkrut ega magusainet, piimatooted ja piima asemel tarbitavad taimsed joogid, aga ka näiteks alkohol, ravimid ja toidulisandid ning müügikohas kohapeal valmistatud joogid, mis on pakendamata ja mõeldud kohe tarbimiseks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Eero Merilind (RE), Lauri Laats (KE) ja Arvo Aller (EKRE), Tanel Kiik (SDE) ja Helir-Valdor Seeder (I).

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Keskerakonna ja Isamaa fraktsioonid tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 22 ja vastu oli 51 Riigikogu liiget ja eelnõu läbis esimese lugemise.

Ühe avalduse arutelu jäi pooleli

Istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Riigikogu 52 liikme esitatud Riigikogu avalduse „Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks“ eelnõu (420 AE) arutelu. Avaldusega mõistab Riigikogu hukka Moskva patriarhaadi tegevuse Venemaa Ukraina-vastase agressiooni õigustamisel ja toetamisel ning kuulutab Moskva patriarhaadi Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks. Samuti kutsub Riigikogu avalduses kõiki riike ja rahvusvahelist kogukonda üles Moskva patriarhaadi vaenulikku mõjutustegevust tõkestama.

Eelnõu järgi puudutab Moskva patriarhaadi kuulutamine Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks Moskva patriarhaati kui institutsiooni ja juhtorganit, mitte õigeusu traditsioone järgivaid inimesi. „Õigeusu ühendused ja kogudused peaksid ka ise hindama vaenulikust mõjutustegevusest tulenevat ohtu avalikule korrale ja oma liikmetele ning astuma vajalikke samme Moskva patriarhaadiga sidemete katkestamiseks. Eesti Vabariigis peab säilima põhiseaduslik õigus usuvabadusele, arvestades kõikide siin elavate inimeste õigusi ja vabadusi,“ seisab avalduses.

Kuue eelnõu arutelu lükkus edasi

Istungi tööaja lõppemise tõttu lükkus edasi ühe eelnõu teine lugemine. Selleks on valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (389 SE), millega tõstetakse õpetajate palga alammäär 1803-lt 1820 eurole, millele lisandub 20 protsenti diferentseerimise osa. Kokku kasvab õpetajate palga arvestuslik keskmine 6,6 protsenti, 2184 eurole. Selleks suunatakse riigieelarves 9,27 miljonit eurot kohalike omavalitsuste toetusfondi.

Samuti lükkus edasi viie eelnõu esimene lugemine. Nendeks on Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta“ eelnõu (367 OE), õiguskomisjoni algatatud turvategevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (413 SE), Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (387 SE), Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE) ja Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (370 SE).

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]