Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu istungi päevakorras oli kaks arupärimist ja kolme eelnõu esimene lugemine.

Riigikogu liikmed Urmas Kruuse, Valdo Randpere, Hele Everaus, Kalle Laanet, Urve Tiidus, Ants Laaneots, Marko Mihkelson, Signe Kivi,  Jüri Jaanson, Vilja Toomast, Andrus Seeme, Toomas Kivimägi, Taavi Rõivas ja Erkki Keldo esitasid 24. septembril arupärimise maaeluminister Mart Järvikule välistööjõu vajaduse kohta põllumajandussektoris (nr 5).

Arupärijad viitasid asjaolule, et juba mõnda aega on valitsenud Eesti põllumajandustööturul tööjõupuudus. Siseminister saatis 13. septembril kooskõlastusele määrused, mille eesmärk on sisserände piirarvu jagamine elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise alusel. Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et muudatus arvestab Eesti majanduse arengu ja ühiskonna vajadustega ning tagab sisserände tõhusa ja sihipärase juhtimise.

Arupärijad soovisid maaeluministrilt teada, miks ei ole põllumajandussektor valdkondade hulgas, kus on kõige suurem vajadus välistööjõu järele.

Järviku sõnul on tegemist olulise teemaga. Ta tunnistas, et põllumajandussektorit selles nimekirjas tõepoolest ei ole. „Kuid rõhutan, et Siseministeeriumi kavandatud meetmed käsitlevad sisserände piirarvu ja selle alusel tähtajaliste elamislubade väljaandmist ning see ei puuduta hooajalist välistööjõudu,“ ütles Järvik.  Ta selgitas, et hooajalisele tööle Eestisse tulnud välismaalased ei vaja tähtajalist elamisluba ja nende suhtes ei kehti sisserände piirarv, vaid nad registreeritakse eraldi selleks ettenähtud korras. „Seega valitsuse kavandatud määrus prioriteetsete valdkondade määramiseks, sisserände piirarvu jagamisel ja tähtajaliste elamislubade välja andmisel ei piira ega takista mitte mingil viisil ajutiste hooajatööliste palkamist välismaalt põllumajandussektorisse,“ märkis Järvik.

Ta selgitas, et ajutise hooajalise tööjõu suur vajadus põllumajanduses on seotud eelkõige aianduse, puuvilja- ja marjakasvatuse ning köögiviljandusega, aga ka kartulikasvatusega.

Järvik tõi välja ametlikud andmed, mille kohaselt esitati Politsei- ja Piirivalveametile 2018. aastal ligikaudu 22 000 lühiajalise töötamise registreerimise taotlust. Sellest 1693 põllumajanduse, metsanduse, kalanduse sektorites, mis oli kaks korda rohkem kui aastal 2017. Käesolevaks aastaks on PPA prognoosinud, et kokku esitatakse ca 30 000 lühiajalise töötamise taotlust. Kõige enam tuleb hooajatöölisi Ukrainast, Moldovast, Valgevenest, Gruusiast ja Venemaalt. Suurenemisele on kaasa aidanud see, et 2017. aastal lihtsustati hooajatöötajate töölevõtmist. Muuhulgas kaotati kohustuslik palgakriteerium ning pikendati riigis viibimise lubatavat maksimaalset aega üheksa kuuni.

Järvik rõhutas, et ettevõtjatele vajalike hooajatööde probleemi ei saa lahendada üksnes välistööjõu piiramatu sisselubamisega sotsiaalse keskkonna, turvalisuse ega riikliku julgeoleku arvelt. „Sisserände, sealhulgas töörände poliitika on Eestis kogu aeg olnud pigem ettevaatlik ja konservatiivne ning isiklikult toetan sellist lähenemist. Meile ei saa olla vastuvõetav ka see, kui Eestisse tuuakse võõrtööjõudu  selliste vahendus- ja rendifirmade kaudu, kes riigieelarvesse makse ei maksa, aga samas võtavad vahendamise eest ülisuurt vaheltkasu,“ selgitas minister. Tema arvates võiksid põllumajandusettevõtjad rohkem mõelda ja tegutseda selles suunas, et lahendada hooajaks vajalike töökäte probleem võimalikult suures ulatuses Eesti-siseselt, sealhulgas Ida-Virumaa ja Narva piirkonna vaba tööjõu kasutamisega.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo vastas arupärimisele ministri ametitegevuse kohta (nr 3).          

Riigikogu lõpetas kolme eelnõu esimese lugemise

Valitsuse algatatud relvaseaduse, riigilõivuseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise seaduse (tulirelvadirektiivi ülevõtmine) eelnõuga (62 SE) võetakse üle EL-i vastav direktiiv, millega kehtestatakse relvade omandamise ja valduse kontrolli reeglid (edaspidi ka tulirelvadirektiiv).

Euroopa Komisjon leiab, et osa tulirelvadele kehtestatud nõudeid on vaja muuta ja täpsustada arvestades viimastel aastatel EL-is toimunud terrorirünnakuid. Samuti on vaja võtta kasutusele meetmeid, et tulirelvi ei kasutataks kuritegelikel eesmärkidel. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 14. september 2018.

Suures osas on tulirelvadirektiivi nõuded juba praegu Eesti õigusesse üle võetud, kuid direktiivi nõuete täielikuks ülevõtmiseks tuleb relvaseadust muuta. Olulisemad muudatused puudutavad muu hulgas relvade klassidesse jaotust, padrunisalvede seaduse kohaldamisalasse lisamist ning teatud relvade ja padrunisalvede käitlemisele piirangute seadmist.

Relvaseadusesse lisandub relvade liigitus klassidesse tulirelvadirektiivi järgi. Relvad jagunevad ohtlikkuse alusel A-, B- ja C-klassi, kuid relvade klassidesse liigitamine ei muuda kehtivaid seaduse põhimõtteid tsiviilkäibes lubatud, piiratud või keelatud relvade kohta.

Relvade klassidesse jagunemine on tähtis eelkõige relvadega Eestist välja või Eestisse reisimisel. Relva klassist sõltub, millise dokumendi alusel relvaga reisida tohib.

Võrreldes seni kehtinud regulatsiooniga muutuvad tingimused relvadega reisimiseks jahindusega tegelemise eesmärgil. Näiteks, kui seni sai Euroopa tulirelvapassiga jahipidamiseks ELis relvadega reisida iga kord selleks luba küsimata, siis edaspidi saab sel eesmärgil tulirelvapassi alusel lihtsustatult EL-is liikuda vaid C-klassi relvaga, B-klassi relvaga liikumiseks on vaja igakordselt taotleda sihtriigist eelluba ning Eestist relva väljatoimetamiseks Politsei- ja Piirivalveametist ühekordne luba. Samuti muutuvad laskekõlbmatute relvadega EL-is reisimise nõuded. Edaspidi on ka nõuetele vastavalt laskekõlbmatuks tunnistatud relvaga teise EL-i liikmesriiki nii ajutisel kui ka alalisel reisimisel kohustuslik taotleda ametiasutustelt nõusolek.

Eelnõuga lisatakse relvaseadusesse regulatsioon padrunisalvede kohta, mis seni üldse puudus. Kehtestatakse kõrgendatud nõuded suure salvemahutavusega poolautomaatsete tulirelvade omamisele ja valdamisele. Sellisteks tulirelvadeks on püstol, millele on kinnitatud padrunisalv, mis mahutab rohkem kui 20 padrunit, ja püss, millele on kinnitatud padrunisalv, mis mahutab rohkem kui 10 padrunit. Selliste padrunisalvedega tulirelvade soetamine enese- ja vara kaitse eesmärgil keelatakse.

Laskespordialaga tegelemiseks lubatud relvade otstarbe määramisel eristatakse, kas tegemist on suure mahutavusega padrunisalvega relvaga või nö tavapärase mahutavusega padrunisalvega relvaga ning olenevalt sellest kehtestatakse nõuded sportlaskjale. Sellega seoses täpsustatakse laskespordiorganisatsiooni ja laskespordiklubi mõistet ning täiendatakse neile esitatavaid nõudeid.

Ka relvade kollektsioneerimise nõuded muutuvad. Võrreldes senise relvaseadusega on kollektsiooni pidamise aluseid ja eesmärke tulirelvadirektiivist lähtudes täiendatud.         

Valitsuse algatatud loomatauditõrje seaduse, riigilõivuseaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (90 SE) viiakse nimetatud seadused kooskõlla EL-i ametliku kontrolli määrusega, mille eesmärk on kehtestada ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute ühtlustatud EL-i raamistik, mis kehtib kogu toidutarneahelas.

Olulisemad muudatused on, et loobutakse Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse saabuva mitteloomse sööda 100 protsendilisest kontrollist piiripunktis. Selle asemel keskendutakse selliste söötade kontrollile, mis võivad kujutada suuremat ohtu looma ja inimese tervisele ning keskkonnale. Sööda nõuetekohasuse kontrollil rakendatakse EL-is tervikuna riskipõhist lähenemist. Söödaseaduses muudetakse ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute rahastamise põhimõtet. Muudatusega sätestatakse toimingute rahastamise põhimõtted sarnaselt kehtivas veterinaarkorralduse seaduses ja toiduseaduses sätestatuga. Senine toimingute eest kogutav riigilõiv asendatakse järelevalvetasuga. Selline tasustamise süsteem arvestab toimingutega seotud tegelikke kulusid ning võimaldab paindlikkust erinevat tüüpi ettevõtete puhul. Kitsenevad volitatud veterinaararstide volitused. Tõendamist ja nõuetekohasuse kontrolli teevad edaspidi veterinaarjärelevalve ametnikud. Veterinaar- ja Toiduametiga halduslepingu sõlminud volitatud veterinaararstid teevad edaspidi riikliku loomatauditõrje programmis ette nähtud proovivõtu toiminguid.

Maaelukomisjoni algatatud maareformi seaduse ja maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (87 SE) lisatakse maareformi seadusesse säte, millega kehtestatakse füüsilisest isikust kasutusvaldajatele võimalus anda kasutusvaldusesse saadud maa allrendile iseenda, abikaasa või sugulase äriühingule. Eelnõuga ei kehtestata piirangut, et äriühing kelle kasutusse võib kasutusvaldaja maa anda, peaks olema iseenda, abikaasa või sugulase ainuomandis. Seega on kasutusvaldajal õigus anda maa allrendile äriühingule, mis ükskõik kui suures ulatuses kuulub isikule endale, abikaasale või sugulasele. Eelnõuga lisatakse maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seadusesse täpsustus, et füüsilisele isikule kasutusvaldusesse antud maa allrendile andmine iseenda, abikaasa või sugulase äriühingule ei välistaks hilisemat väljaostuõigust.

Istung lõppes kell 18.18

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside