Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Maaeluminister Tarmo Tamm vastas Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Artur Talviku, Jüri Adamsi, Andres Ammase, Krista Aru, Külliki Kübarsepa, Terje Trei ja Igor Gräzini 11. detsembril esitatud arupärimisele Keskerakonnaga seotud huvide konfliktide kohta põllumajanduses (nr 402).

Arupärimine on seotud sigade tõuaretustoetuste eraldamisega. Seoses sellega tõstatati terve rida küsimusi, mis puudutavad poliitilist korruptsiooni, aretustoetuse selektiivset iseloomu, selle toetuse kooskõla riigiabi reeglitega ja pikaajalist otstarbekohustust, samuti ministri nõukotta kuuluvate isikute huvide konflikti otsuste tegemisel. Konkreetselt sooviti teada, millised toetusi saanud farmid on omandisuhte kaudu seotud Teet Soormi ja Urmas Lahe ärihuvidega. Samuti sooviti teada, kui suured on neile osaks saanud toetused.

Tamm vastas, et Teet Soormil puuduvad ettevõtted, mis oleksid õigustatud saama aretusühistult teenust tõuraamatu ja aretusregistri pidamise ning jõudluskontrolli läbiviimise tõuraamatu ja aretusregistri pidamise ning jõudluskontrolli läbiviimiseks. Urmas Laht on seotud OÜ-ga Markilo – ettevõttega, millest omab 9,625 protsenti, mis on õigustatud saama aretusühistult teenust tõuraamatu ja aretusregistri pidamise ning jõudluskontrolli läbiviimise eest summas 121 018,58 eurot, st Urmas Lahe osa sellest on 9,625 protsenti sellest summast.

Tamm selgitas, et toetuskriteeriumidele vastavaid aretusühinguid oli sellel ajal seakasvatuse osas üks: Eesti Tõusigade Aretusühistu. „Põllumajandusloomade aretustoetuse taotlejaks ei saa olla seakasvatajad, vaid selleks on õigustatud aretusühingud, kellele on antud tõuraamatu pidamise või jõudluskontrolli läbiviimise tegevusluba vähemalt üks aasta enne toetuse taotluse esitamise tähtaja algust,“ ütles minister.  Ta lisas, et kõigil seakasvatajatel on käesoleval ajal ja ka varem olnud võimalus astuda aretusühingu liikmeks ja kanda oma loomad aretusregistrisse või tõuraamatusse.

Tamme sõnul oli 1. mai 2017. aasta seisuga Eestis 15 300 emist, nooremist ja kulti, millest jõudluskontrolli all oli suurem osa – 10 036 looma. Siit arvutusest on välja arvestatud Rakvere farmides peetavat 11 057 emist, nooremist ja kulti, kuna Rakvere farmide puhul pole tegemist mikro-, väikese- või keskmise suurusega ettevõtjaga ning seetõttu ei vasta see põllumajandustootja riigiabi reeglite kohaselt aretustoetuse saaja kriteeriumidele.

Tõuraamatu pidamine ja jõudluskontrolli läbiviimise teenuse osutamiseks on toetust aretusühingutele makstud 2014. aastast alates. „Eelmise aasta lõpus leidis valitsus võimaluse tõsta jõudluskontrolli läbiviimise eest makstavat tasu, samuti muudeti aretustoetuse maksmine kulupõhiseks,“ selgitas Tamm. Ta märkis, et valitsuse läbirääkimistel ei arutatud seda, kuidas aretustoetust makstakse.

Aretustoetuse taotlemise ja maksmise tingimused on vastu võetud 15. septembri 2016. aastal kehtestatud maaeluministri määrusega. „Selleks et toetuse maksmise põhimõtted ja toetusmäära arvestamise alused oleksid kõigile Eestis tegutsevatele aretusühistutele üheselt arusaadavad ja senisest läbipaistvamad, tehti Maaeluministeeriumis eelmisel sügisel kaks kaasamise üritust, et kuulata ära kõikide osapoolte ettepanekud,“ ütles minister. Ta lisas, et kutsed saadeti samuti ka nendele aretusühingutele, kes olid saanud tegevusloa hiljem ja veel ei kvalifitseerunud taotlejana. „Nii et tegelikult said kõik teada ja kõik said osaleda,“ kinnitas minister. Tamm rõhutas, et ministri nõuandev koda ei tee ise otsuseid ega sekku mingil tasemel raha jagamisse või otsuste tegemisse. „See ei ole nende pädevus. Maaeluministeeriumis töötavad suurepärased oma valdkonna eksperdid, ministeeriumi ametnikud, kelle nõu ja kogemused on samuti erinevate probleemide ja küsimuste lahendamisel abiks,“ ütles Tamm.

Õiguskantsler Ülle Madise vastas arupärimisele seoses proportsionaalse esindatusega kohalike volikogude komisjonides ning volikogu liikmete õiguse kohta sinna kuuluda (nr 395).           

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo vastas arupärimisele sadade tuhandete inimeste e-teenustest äralõikamise kohta (nr 391).          

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastas kolmele arupärimisele. Need olid: arupärimine Teadus- ja Arendusnõukogu raporti (2015, nn Okki raport) teaduspoliitiliste otsuste elluviimise kohta seoses Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudiga (nr 394); arupärimine võimalike muudatuste kohta eesti keele riigieksami hindamisel ja selle seostest eesti keelestrateegiaga (nr 404) ning arupärimine eesti keele riigieksami hindamiskriteeriumite leevendamise kohta (nr 405).           

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski vastas arupärimisele hambaraviteenuse kohta (nr 390).           

Riigikogu ei arutanud täna tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile esitatud arupärimist “Alkoholipoliitika rohelise raamatu” ja aktsiisipoliitika ebaõnnestumise kohta (nr 398), sest arupärijad võtsid selle menetlusest tagasi.

Istung lõppes kell 20.46.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

Tagasiside