Riigikogu võttis 84 poolthäälega vastu valitsuse algatatud äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse (205 SE). Muudatustega sätestatakse, et äriühingu asutamisel elektrooniliselt või notari kaudu saab kapitali sissemakse tasuda kohe asutatava juriidilise isiku pangakontole. Majandusaasta aruandeid hakatakse alates 2010. aastast esitama registrit pidavale kohtule vaid elektrooniliselt. Aruannete elektrooniline esitamine võimaldab majandusaasta aruandeid senisest tunduvalt kiiremini avalikustada. Ka muutuvad avalikuks mittetulundusühingute majandusaasta aruanded, mille kogumine tuuakse alates 2010. aastast maksu- ja tolliameti alt registrit pidava kohtu alluvusse. Füüsilisest isikust ettevõtjate registreerimine koondatakse äriregistrisse. Seadusmuudatustega kaotatakse notarite kodakondsusnõue Euroopa Liidu piires. Seaduse § 1 punktid 1, 5-6 ning § 6 punktid 1-3 ning 6-7 ning § 9 punkt 1 jõustuvad 2009. aasta 1. jaanuaril. §1 punkt 2, § 3, § 5 ning § 6 punktid 4-5 ja 8 jõustuvad 2010. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

79 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud elundite ja kudede siirdamise seaduse, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (214 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on tagada rakkude, kudede ja elundite ohutu käitlemine vastavalt Euroopa Liidu direktiividega ette nähtud nõuetele. Seaduse § 1, § 2 punktid 1-7 ja §-d 3-5 jõustuvad 2009. aasta 1. jaanuaril. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

73 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise lepingu NSV Liidu kindlustusperioodide arvessevõtmise kohta ratifitseerimise seadus (229 SE). Ülalmainitud leping NSV Liidu kindlustusperioodide arvessevõtmise kohta on alla kirjutatud 2007. aasta 24. augustil Tallinnas. Sama seadusega tunnistatakse kehtetuks varasem, 1996. aastal sõlmitud leping. Võrreldes vana lepingu allkirjastamise ajaga, on selle reguleerimisala õiguslik taust oluliselt muutunud, kuna allkirjastamise ajal ei kuulunud Eesti ja Leedu veel Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse koordinatsioonisüsteemi. Ratifitseeritud lepingu kohaselt hakkab NSV Liidu kindlustusperioodi arvesse võtma ja pensioni maksma selle lepingupoole riik, kelle territooriumil omandatud kindlustusperiood on pikem. Seadus jõustub üldises korras e kümnendal päeval pärast riigi Teatajas avaldamist. Leping jõustub selle kuu ülejärgmise kuu esimesel päeval, mil lepingupooled on diplomaatiliste kanalite kaudu teineteisele kirjalikult teatanud, et lepingu jõustumiseks vajalikud õigustoimingud on tehtud. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1082/2006 “Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta” rakendamise seaduse eelnõu (204 SE) teine lugemine. 5. juulil 2006 vastu võetud määruse (EÜ) nr 1082/2006 eesmärk on hõlbustada ja edendada liikmesriikide piiriülest ning riikide- või piirkondadevahelist koostööd, et tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Määrusega võimaldatakse territoriaalset koostööd takistavate raskuste ületamiseks asutada ühenduse territooriumil juriidilistest isikutest koostöörühmitused, mida nimetatakse “Euroopa territoriaalse koostöö rühmitusteks”. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (266 SE) teine lugemine. Eelnõuga täiendatakse struktuuritoetuse seadusi nende rakendamisel esile kerkinud puuduste osas, mida seaduste koostamisel ei osatud ette näha. Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse muudatustest on olulisim projektide elluviimise lõpptähtaja pikendamise võimaldamine põhjendatud juhtumite korral. Nii perioodi 2004–2006 kui ka perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadustes täiendatakse toetuse tagasinõudmise regulatsiooni nende juhtumite osas, mil kahju suurust ei ole võimalik üheselt hinnata ning tagastamisele kuuluv toetuse osa määratakse protsendina eraldatud toetusest. Lisaks nähakse ette sundtäitemenetluse mehhanismid tagastamisele kuuluva toetuse sissenõudmiseks. Seaduse tasandile tuuakse ka tasumata kuludokumentide alusel toetuse väljamaksmisega seotud sätted, kuna need on kitsendavad ja kohalduvad vaid osade toetuse saajate puhul. Eelnõuga täpsustatakse samuti Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi raames elluviidavate piiriülese koostöö programmidele kohalduvat reeglistikku. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu (228 SE) teine lugemine. Algataja sõnul on eelnõu eesmärk riigi ja ühiskonna jaoks tulusamalt ning süsteemsemalt suunata maapõue kasutamist ja maavarade kaevandamist, hoides ära või maksimaalselt vähendades võimaliku kahjulikku keskkonnamõju. Eelnõu täpsustab seaduse terminoloogiat ja üldgeoloogilise uurimistöö, geoloogilise uuringu ning kaevandamislubade menetlemise protsesse. Kaevandamislubade andmisel ja kaevandamistegevuse juures hakatakse senisest enam arvesse võtma keskkonnakaitse aspekti ning viiakse sisse kaevandamistegevuse kontrolli käsitlevad täiendavad sätted. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud politseiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (222 SE) teine lugemine. Eelõu üheks eesmärgiks on õigusselguse tagamine politsei poolt isikute põhiõigusi riivava meetmete rakendamisel. Eelnõuga täpsustatakse isikute liikumisvabaduse piiramisega ja koosolekute pidamise vabadusega seonduvad küsimusi, sätestatakse täpsemalt “sunni“ mõiste, et määratleda isiku liikumisvabaduse piiramisega kaasneva sunni rakendamine; täpsustatakse erivahendite ja relvade kasutamist politsei poolt ja nende kasutamise dokumenteerimist. Muuhulgas reguleerib eelnõu elektrišokirelva kasutamist. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Rahanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud riigi 2008. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (273 SE) esimene lugemine. Lisaeelarve eelnõu kohaselt vähendatakse 2008. aasta eelarve tulusid 6,1 miljardi krooni võrra ning kulusid 3,2 miljardi krooni võrra.  3,2-st miljardist suurima osa ehk 1,6 miljardit moodustab ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ja Riigikantselei plaanitud kulude kokkuhoid. Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku vastu hääletas 52 ja poolt 32 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega ei leidnud kahe fraktsiooni ettepanek toetust ning eelnõu suunati teisele lugemisele.

Maaelukomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse eelnõu (275 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on viia riigiabi meetmed vastavusse Euroopa Liidu õigusega. Seaduses sätestatakse muuhulgas riigiabialased protseduurid Euroopa Komisjoniga suhtlemisel. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati keskkonnakomisjoni algatatud keskkonnatasude seaduse §-de 16 ja 19 muutmise seaduse eelnõu (264 SE) esimene lugemine. Vastuvõtmisel võimaldaks seadus ettevõtjad vabastada metaaniheidete eest saastetasu maksmise kohustusest. Eelkõige on tegemist põllumajandusettevõtjatega. Kuna Euroopa Liidu teistes liikmesriikides ei ole metaan maksustatud,  võrdsustab seadusemuudatus Eesti põllumajandustootjad selles osas teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtjatega. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Riigikogu pressitalitus