Riigikogu võttis vastu kaheksa seadust ja kolm otsust:
85 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud
Taimetoodangu Inspektsiooni, piirkondlike maaparandusbüroode ning Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo Põllumajandusametiks ümberkorraldamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (
470 SE), millega 1. jaanuarist 2010 moodustakse põllumajandusamet.
80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud
liiklusseaduse muutmise seadus (
427 SE), mis annab teeomanikele õiguse piirata liiklust nii riigi põhimaanteel kui ka muudel teedel. Eelkõige puudutab see raskeliiklust Eesti peamistel maanteedel, mille omanikuks seaduse tähenduses on maanteeamet. Seadus võimaldab kasutada kaameraid mootorsõidukijuhtide teooria- ja sõidueksami vastuvõtmisel. Seadus sätestab samuti, et kui juht töötab kella 00.00 ja 6.00 vahelisel ajal, ei tohi igapäevane tööaeg ületada 10 tundi iga 24-tunnise ajavahemiku kohta. Kehtiva seaduse sõnastusega võrreldes puudub juhi töötamisel sellel perioodil minimaalse kestvuse nelja tunni säte, mis oli vastuolus Euroopa Liidu vastava regulatsiooniga.
78 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud
investeerimisfondide seaduse, kindlustustegevuse seaduse, krediidiasutuste seaduse, väärtpaberituru seaduse ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seadus (
461 SE), mille eesmärk on tagada avatud, läbipaistev, konkurentsi tagav ja majanduslikult tõhus regulatsioon Euroopa Liidu tasandil, mis soodustab finantssektori institutsioonide ühinemisi ja ülevõtmisi ning efektiivse järelevalve teostamist nende protsesside üle. Seadus viib siseriikliku õiguse kooskõlla EL olulise osaluse direktiivist tulenevate põhimõtetega. Nii tuleb osaluse omandamisest ja suurendamisest teavitada omandatava finantsasutuse järelevalveasutust, kui omandatud osaluse künnised on 10%, 20%, 30% ja 50 %.
80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud
riigilõivuseaduse muutmise seadus (
465 SE), mis puudutab sertifitseeritud ärilise lennutranspordiga tegelevaid lennuettevõtjaid, kes taotlevad lennutöödega tegeleva lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmist ning kelle puhul ei ole taotluse läbivaatamise riigilõivustamine kehtestatud mahus põhjendatud. Seadus annab ettevõtjale võimaluse maksta lõivusid iga-aastaselt, st väiksemate summade kaupa, mitte korraga kogu summat.
75 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud
maagaasiseaduse ja kaugkütteseaduse muutmise seadus (
426 SE), mis võimaldab saada täpsemat teavet maagaasi ja võrguteenuste hinna kujunemise kohta, et maagaasi ja võrguteenuste hinna kujunemise alused oleksid avatud turu tingimustes selged ja läbipaistvad. Ka muutub kodutarbijatele müüdava gaasi hinna kooskõlastamise regulatsioon, mille kohaselt peab kodutarbijale müüdava maagaasi piirhinnad konkurentsiametis kooskõlastama vaid turgu valitsev gaasiettevõtja. Ülejäänud gaasi müüjad hinda kooskõlastama ei pea.
80 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud
perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seadus (
489 SE), mis tõhustab struktuurivahendite kasutamist ja aitab seeläbi kaasa toetuse kasutamisega seotud sotsiaalsete eesmärkide saavutamisele ning Eesti majanduse elavdamisele. Seadus laiendab lihtsustatud korras toetuse väljamakseid saavate isikute ringi.
62 poolthäälega võeti vastu Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud
maamaksuseaduse muutmise seadus (
459 SE), mis annab kohalikele omavalitsustele õiguse vabastada koduomanikud maamaksust. Seaduse kohaselt võib kohalik omavalitsus vabastada maamaksust isiku tema kasutuses olevalt elamumaalt linnas kuni 0,3 ha või vallas kuni 1,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas elamus on maksumaksja elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele ja tingimusel, et maksuvabastuse taotleja ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu. Seadus ühtlustab koduomanike ja pensionäride maamaksuvabastuste seadusega sätestatavad piirmäärad selliselt, et kohalikel omavalitsustel on õigus anda ka pensionäridele maamaksuvabastust nende kasutuses olevalt elamumaalt linnas kuni 0,3 ha ulatuses. Seadus annab ka kohalikele omavalitsustele võimaluse kehtestada maamaksumäärad diferentseeritult maa katastriüksuse sihtostarvete liikide lõikes.
85 poolthäälega võeti vastu maaelukomisjoni algatatud
riigivaraseaduse täiendamise seadus (
481 SE), mis sätestab, et haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja (põllumajandusmaa) võõrandamisel on ostueesõigus võõrandatavat maad õiguslikul alusel kasutaval isikul. See võimaldab maa senisel harijal omandada maa avalikul enampakkumisel kujunenud hinnaga.
60 poolthäälega (26 vastu) võeti vastu valitsuse esitatud
Riigikogu otsus „Stabiliseerimisreservi vahendite kasutusele võtmine“ (
499 OE), mis võimaldab kasutusele võtta 3, 5 miljardit krooni stabiliseerimisreservi vahendeid, et vähendada üldmajanduslikke riske ning katta 2009. aasta riigieelarve kulude ja tulude vahe.
75 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud
Riigikogu otsus „Eesti kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 13. rotatsiooni koosseisus“ (
495 OE), mis võimaldab kasutada vajaduse korral Eesti kaitseväge kuni 55 kaitseväelasega alates 1. juulist 2009 kuni 30. juunini 2010 NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force) 13. rotatsiooni (NRF-13) koosseisus ÜRO põhikirjas sätestatud rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.
61 poolthäälega (8 vastu) võeti vastu valitsuse esitatud
Riigikogu otsus „Eesti kaitseväe kasutamine Afganistani presidendivalimiste julgestamisel“ (
496 OE), mis võimaldab kasutada Eesti kaitseväge Afganistani presidendivalimiste julgestamisel ajavahemikus 1. juuli kuni 1. detsember 2009. Eesti osaleb julgestamisoperatsioonil NATO poolt juhitava rahutagamismissiooni (International Security Assistance Force – ISAF) raames. Otsus lubab kasutada isikkoosseisu kuni 140 kaitseväelast.
Riigikogu lõpetas viie eelnõu teise lugemise:
Valitsuse algatatud
riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu (
510 SE) kohaselt vähenevad riigieelarve tulud täiendavalt 4,29 mld krooni ning kulud 2,81 mld krooni. Toimusid läbirääkimised. Riigikogu vaatas seejärel läbi ja hääletas 58 muudatusettepanekut. Hääletuse tulemusel jäid välja muudatused, mille katteallikaks oli kasutatud vanemahüvitise summade vähendamist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletustulemus: 39 poolt, 51 vastu. Eelnõu saadeti kolmandale lugemisele, mis on kavandatud 17. juunile.
Valitsuse algatatud
sadamaseaduse eelnõu (
393 SE);
Valitsuse algatatud
karistusseadustiku, avaliku teenistuse seaduse, välismaalaste seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (
416 SE);
Valitsuse algatatud
karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (
382 SE);
Valitsuse algatatud
elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu (
424 SE).
Riigikogu lõpetas nelja eelnõu esimese lugemise:
Valitsuse algatatud
töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (
518 SE), mille eesmärgiks on tagada töötukassa jätkusuutlikkus. Muudatustega hüvitiste skeemides soovitakse vähendada koormust töötukassa varadele. Eelnõu käsitleb muudatusi töötuskindlustuse regulatsioonis, mis peaksid jõustuma 1. juulil 2009. Muudatused on tehtud töötuskindlustushüvitise asendusmäärades töötuse korral ja omal algatusel või poolte kokkuleppel töö- või teenistussuhte lõpetanud kindlustatute töötuskindlustushüvitise jõustumises. Eelnõuga lükatakse edasi omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkunutele töötuskindlustushüvitise maksmine kuni aastani 2013. Töötuskindlustushüvitis väheneb esimesel sajal päeval võrreldes 17. detsembril 2008 vastu võetud seadusega 70%-lt 50%-le ning alates 101. päevast kuni 360. päevani 50%-lt 40-le%. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 38 poolt, 50 vastu.
Sotsiaalkomisjoni algatatud
sotsiaalhoolekande seaduse täiendamise seaduse eelnõu (
505 SE) näeb ette võimaluse kompenseerida ka tasuta kasutamise lepinguga korteri üürijatele eluaseme kasutamisega seotud kulud.
Valitsuse algatatud
loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise seaduse eelnõu (
502 SE).
Valitsuse algatatud
pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (
509 SE).
Menetlusest võeti tagasi 13 eelnõu:
Eesti Reformierakonna fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon võtsid algatajatena tagasi
töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (
512 SE).
Valitsus võttis algatajana menetlusest tagasi
nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (
464 SE) ja
Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (
480 SE);
ülikooliseaduse, teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, Eesti Rahvusraamatukogu seaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (
493 SE);
kutseõppeasutuse seaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (
490 SE);
kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (
486 SE);
Tervishoiuameti, Tervisekaitseinspektsiooni ja Kemikaalide Teabekeskuse Terviseametiks ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (
501 SE);
välismaalaste seaduse eelnõu (
508 SE);
avaliku teenistuse seaduse eelnõu (
484 SE);
korruptsioonivastase seaduse eelnõu (
494 SE).
Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon võttis algatajana menetlusest tagasi
teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (
473 SE);
looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (
503 SE) ja
metsaseaduse § 23 muutmise seaduse eelnõu (
504 SE).
Infotunnis vastas sotsiaalminister Hanno Pevkur Marika Tuusi esitatud küsimusele sotsiaalpoliitika, Mai Treiali esitatud küsimusele sotsiaalkindlustuse, Inara Luigase esitatud küsimusele erakorraline pensionifondi ja Kadri Simsoni esitatud küsimusele sotsiaalkampaania kohta. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Arvo Sarapuu esitatud küsimusele põllumajanduspoliitika kohta.
Istung lõppes kell 5.21.
Istungi stenogramm on internetis
siin:
Riigikogu pressitalitus