Eesti Panga president Andres Lipstok vastas Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud arupärimisele Eesti Panga rollist Eesti majanduses (nr 183).

Lipstok selgitas, et Eesti Panga töö tulemuste üle otsustab Eesti Panga nõukogu ja kokkuvõttes Riigikogu. Lipstok kinnitas, et usaldus Eesti krooni ja valuutanõukogu ning Eesti majanduspoliitika vastu on eriti praeguses keerulises turuolukorras jätkuvalt küllaltki hea. Ta tõi olulisema näitena esile Rahvusvahelise Valuutafondi selle aasta märtsis avaldatud aruande Eesti majanduse kohta ja selle arutelu IMF-i direktorite nõukogus. Arutelu tulemusena kinnitas IMF, et valuutakomitee süsteem on Eestile kasulik olnud ja finantssektor on üleilmsele kriisile hästi vastu pidanud. Selle kahe lause taga on pikk suur töö, mitu missiooni ja see hinnang on sellisel kujul kindlasti pädev ja peab. Samuti on nüüdseks märkimisväärselt alanenud ka eelmistel aastatel majandust ohustanud haavatavused. Euroopa Liiduga ühinemise järgselt kiirenenud inflatsioon on kindlalt langenud. Eesti hinnatase püsib sellel ja järgmisel aastal stabiilsema või isegi alaneb teatud määral. Jooksevkonto puudujääk ehk majanduse säästude ja investeeringute vahe on kahanenud ning jooksev konto võib käesoleval aastal olla ülejäägis. Seetõttu on majanduse sõltuvus välisraha sissevoolust oluliselt kahanenud.

Lipstok kinnitas Eesti raha ja pangandus tulevad globaalse kriisiga hästi toime. Krooni kindel kurss ja Põhjamaadega integreerunud pangandus on Eesti majanduse kohandumise ja uue kasvufaasi peamised toed. Selles kontekstis on samuti oluline krooni kindel kurss ja valuutakomitee süsteemi jätkusuutlikkus, mida me oleme juba oma tegevuses kinnitanud, ning samuti see, et poliitika püsiks euro kasutuselevõtu lainel ja euro kasutuselevõtt saaks toimuma esimesel võimalusel, kui Maastrichti kriteeriumide täitmise hindamise tulemused selle annavad.

Lipstok ütles, et Eesti Panga ja teiste pädevate asutuste vaheline koostöö siseriigis ning Põhja ja Balti regioonis on reeglina ladus ja usalduslik. Lipstoki sõnul on see kindlasti aidanud olulisel määral kaasa ka panganduse stabiilsena hoidmisel praeguses pingelises turusituatsioonis. Lipstok rõhutas, et Eesti Panga hinnangul täidab Eesti käesoleva aasta lõpuks kõik Maastrichti kriteeriumid, sh euro kasutuselevõtu võimalusi edasilükanud inflatsioonikriteeriumi. „Eesti inflatsioon on oluliselt alanenud ning püsib madalamal tasemel või on negatiivne nii sellel kui ka järgmisel aastal. Võtmeküsimuseks on nüüdseks tõusnud eelarvekriteerium ja peamine ning kõige olulisem majanduspoliitiline meede euro kasutuselevõtu toetamiseks on hoida eelarve puudujääk väiksem kui 3% sisemajanduse kogutoodangust,“ märkis Eesti Panga president.

Peaminister Andrus Ansip vastas Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud arupärimisele sotsiaalharta rakendamise kohta (nr 264).

Ansip märkis, et riikidel tuleb Euroopa sotsiaalhartaga võetud kohustuste täitmisest aru anda igal aastal. 2008. aasta järelduste põhjal on Eestil probleeme kaitseväe asendusteenistuse pikkusega, tööturuteenusena pakutava karjäärinõustamise kättesaadavusega ja puuetega inimeste tööhõivega. Varasematest järeldustest on aktuaalsed piiratud streigiõiguse teema, sotsiaalkindlustusalaste lepingute vähesus, toimetulekupiiri taseme mittevastavus ning asjaolu, et laste füüsiline karistamine peres ei ole keelatud. Euroopa sotsiaalharta ühe või teise artikli mitteratifitseerimisega pole Eesti Euroopa riikide seas mingiks erandiks. Vastupidi, parandatud ja täiendatud sotsiaalharta on täielikult ratifitseerinud vaid Prantsusmaa ja Portugal. 15 Euroopa Nõukogu liikmesriiki, nende seas ka Austria, Poola ja Hispaania, ei ole aga veel ratifitseerinud 1996. aastal heakskiidetud, parandatud ja täiendatud sotsiaalhartat. „Eestile on kõigis järeldustes antud enamasti positiivseid hinnanguid. Teisalt oleme kriitilisi järeldusi arvestades tõstnud pensione, täiendanud füüsilisest isikust ettevõtjate töö ohutuse ja tervishoiu regulatsioone ning töötavate laste tööõiguslikku kaitset,“ ütles Ansip.

Peaminister vastas veel Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud 12 arupärimisele, mis käsitlesid Sõmera hooldekodu (nr 249), vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse aastat (nr 250), kalapüügiseadust (nr 252), soolisest võrdõiguslikkusest kohalikes omavalitsustes ja riigis (nr 253), regionaalministri tegevust (nr 254), tervisekaitseinspektsiooni, tervishoiuameti ka kemikaalide teabekeskuse ühendamist (nr 256), tuumaelektrijaama (nr 261), Niguliste muuseum-kontserdisaali (nr 262), probleeme seoses väikelaevade kasutamisega siseveekogudel (nr 263), Vabariigi Valitsuse seadust ja planeerimisseadust (nr 266), Mustpeade maja (nr 267) ja olukorda tööturul (nr 270).

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas neljale Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud arupärimisele, mis käsitlesid keskkonnastrateegiat (nr 197), keskkonnaministeeriumi arengukava (nr 198), reformimata riigimaade kasutamist (nr 199), Agenda 21 rakendamist (nr 200) ja Erakond Eestimaa Rohelised esitatud arupärimisele ehituskeeluvööndi vähendamisest Jõelähtme vallas (nr 275).

Keskkonnakomisjoni ettepanekul arvati töönädala päevakorrast välja Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (457 SE) esimene lugemine.

Istung lõppes kell 19.43.

Normal
0
21

false
false
false

MicrosoftInternetExplorer4

/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{
mso-style-parent:””;
font-size:10.0pt;”Times New Roman”;}

Istungi stenogramm on internetis siin:

Riigikogu pressitalitus