Eesti Panga president Andres Lipstok andis Riigikogule täna ülevaate Eesti Panga 2011. aasta aastaaruandest. Lipstok märkis, et tegemist on Eesti Panga esimese euroaasta kokkuvõttega. Oma ettekandes rääkis ta lühidalt Eesti Panga tegevusest 2011. aastal, aga ka euroala majandus- ja rahapoliitikast ning Eesti majanduse arengust ja keskpanga tegevusest euroala finantskriisi taustal. Lipstoki sõnul tõi euro kasutuselevõtt kaasa uusi ülesandeid ja suurema vastutuse. Eesti Pank hakkas võrdväärse partnerina osalema kogu euroala mõjutavate rahapoliitiliste otsuste tegemisel. Koos teiste euroala keskpankadega on Eesti Panga peamine ülesanne aidata kaasa hindade stabiilsuse säilitamisele euroalal, st tarbijahindade kasvu hoidmist euroalal tervikuna pisut madalamana kui 2% aastas keskmises plaanis. Samas tagati enamiku Eesti Panga seniste tegevuste jätkumine – riigi varustamine sularahaga, maksesüsteemide käigus hoidmine, finantsstabiilsuse tagamine, aga ka statistika kogumine ning Eesti majanduse ja finantssüsteemi analüüsimine. Panga president tunnistas, et euroala 2011. aasta rahapoliitika kujundamine oli keeruline. Kuna rahapoliitika ülekandemehhanismide toime oli häiritud ja kommertspankade võime ettevõtetele ja majapidamistele laenu anda vähenes oluliselt, rakendati alates 2011. aasta augustist rida erakorralisi meetmeid: toetati võlakirjaturgu, et vältida pankade tegevuse halvamist, jätkati pankadele piiramatus mahus likviidsuslaenude pakkumist, võimaldati pankadele kolme-aastase tähtajaga laenu väga soodsatel tingimustel, laiendati likviidsuslaenude taotlemiseks sobivate tagatiste hulka ning alandati möödunud aasta lõpus pankade kohustusliku reservi määra 2%-lt 1%-le. Lipstoki väitel kujunes tarbijahindade kasv euroalal aasta kokkuvõttes soovitust kiiremaks ja küündis 2,7%-ni. „Inflatsioon kiirenes eeskätt toorme hindade kallinemise tõttu, seda kinnitab alusinflatsiooni indeksi jäämine allapoole 1,5% taset, mis tähendab, et tarbijakorv kallines nii palju ilma toidu ja energiakandjate hindadeta. Edasised inflatsiooni ootused on kooskõlas meie pikaajaliste inflatsiooni eesmärkidega,“ lisas ta.

Lipstok rääkis veel Eesti Panga omakapitali suhtest rahapoliitilistesse varadesse, mis on euroala keskpankade võrdluses üks madalamaid ning et selle kasvatamise ja garantiide loomisega tuleb tegeleda põhjalikumalt. „Eesti Panga omakapitali tase võrrelduna eurosüsteemiga peab kasvama sama suureks, kui on Eesti Panga osalus eurosüsteemis. See tähendab, et keskpanga omakapital peab 0,37 miljardilt eurolt tõusma ligikaudu 1,3 miljardile eurole. Praegu on Eesti Panga oma kapitali maht 0,07% kogu eurosüsteemi omakapitalist. Samal ajal kui Eesti Panga osalus eurosüsteemis on 0,26%,“ ütles Eesti Panga president. Ta jätkas, et kriisitõrje meetmete kõrval tuleb pöörata tähelepanu stabiilse kasvupinna loomisele pikemas vaates. Kasvu võimekuse nimel tuleb tegeleda struktuurireformidega, mis suurendaksid majanduse paindlikkust, konkurentsivõimet ja tööhõivet. Eurosüsteemi keskpankade, sealhulgas Eesti Panga peaeesmärk on ka sellises olukorras euroala üldisem hinnastabiilsuse säilitamine. „See on parim, mida rahapoliitika saab teha ja mida keskpank saab teha majanduskasvu soodustamiseks ja töökohtade loomiseks. Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eesti riigirahandus praegu tugevas seisus,“ kinnitas Lipstok.

Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Aivar Sõerd ja Kalev Kallo.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein andis ülevaate Finantsinspektsiooni 2011. aasta aruandest. Malmstein väitis, et möödunud 2011. a oli finantsturgude jaoks väga keeruline. Mitmete eurotsooni riikide pikaajalised fiskaalprobleemid tõid kaasa finantsturgude usalduse kadumise riikide võimesse teenindada oma võlakohustusi. Kuigi seni on eurotsooni lagunemine ja eurotsooni valuuta usaldusväärsuse langus suudetud ära hoida, on olukord rahaturgudel jätkuvalt muret tekitav. „Vaatamata keerulisele olukorrale on Eesti turul tegutsevad Skandinaavia pangandusgrupid läbinud tugevusanalüüsi edukalt ja seega on Eesti pangandussektori usaldusväärsus jätkuvalt kõrge,“ kinnitas ta. Malmstein rääkis kolme Euroopa Liidu järelevalveasutuse – Euroopa panganduse järelevalveasutuse EBA, Euroopa väärtpaberituru järelevalveasutuse ESMA ja Euroopa kindlustuse tööandjapensionide järelevalveasutuse EIOPA töö käivitumisest. Lisaks alustas Euroopa Keskpanga juures tööd Euroopa süsteemsete riskide nõukogu SRB. Finantsinspektsioon osaleb aktiivselt nimetatud asutuste töös. Malmstein: „Ühtses Euroopa õiguse ja järelevalve raamistikus on kergem ennetada võimalikke kriise tulevikus ja tagada piiriülese järelevalvelise arbitraaži vähenemine. Samas tuleb ka mõista seda, et oluliselt hakkab vähenema liikmesriikide, sh Eesti võime siseriiklikult finantsõigust suunata. Selgelt suureneb Finantsinspektsiooni roll otsekohalduvate tehniliste standardite väljatöötamisel ja rakendamisel Euroopa tasandil.“ Ta rõhutas, et Finantsinspektsiooni jaoks oli 2011. aasta oluline teetähis inspektsiooni uue strateegia kinnitamisel Finantsinspektsiooni nõukogu poolt. Uues strateegias on kirjeldatud kolm olulist suunda, kus finantsjärelevalvel on vaja lähiaastatel oluliselt panustada. Esiteks, Finantsinspektsiooni järelvalvelise võimekuse tõstmine, teiseks, Finantsinspektsioon kui tõhus koostööpartner ning kolmandaks, Finantsinspektsiooni roll finantsteenuste tarbijate nõustamisel ja suunamisel. Kokkuvõtvalt saab öelda, et Finantsinspektsiooni tegevus on muutunud Euroopa-kesksemaks.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni kui algataja ettepanekul katkestati kodakondsuse seaduse § 32 muutmise seaduse eelnõu (164 SE) teine lugemine. Eelnõuga sätestatakse isiku õigus säilitada talle ekslikult antud Eesti kodakondusus. See säte ei kehti juhul, kui kodakondsuse eelduseks olnud alusdokumendid olid võltsitud. Kehtiva seaduse järgi saab kuni 1995. aastani tehtud ametnike vigu lahendada isikule soodsal viisil, ent pärast 1. juulit 1995 ekslikult välja antud Eesti kodaniku isikudokumentide puhul seadus seda võimalust praegu ette ei näe. Eelnõu teine lugemine jätkub.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (208 SE). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 45 ja vastu 40 Riigikogu liiget. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.

Loe lisaks istungi stenogrammi:

Riigikogu pressitalitus