Ligi vastas arupärimisele Eesti Energia investeerimisvajaduse kohta
Rahandusminister Jürgen Ligi vastas Riigikogu liikmete Rannar Vassiljevi, Andres Anvelti, Heljo Pikhofi, Sven Mikseri, Kajar Lemberi, Jevgeni Ossinovski, Jaak Alliku, Karel Rüütli, Helmen Küti, Kalev Kotkase, Marianne Mikko, Eiki Nestori ja Kalvi Kõva 25. märtsil esitatud arupärimisele Eesti Energia täiendava finantseerimisvajaduse kohta (nr 311).
Arupärijad viitasid ajakirjanduses avaldatud andmetele, mille kohaselt võib Eesti Energia omakapitali laiendamise vajadus küündida kuni miljardi euroni, millest pool peaks tulema riigi poolt. Arupärijate sõnul pole nõukogul samas ülevaadet, millised on kavandatud investeeringud ning mis ajal on plaanis need teha.
Ligi selgituste kohaselt paigutas riik ettevõtte omakapitali mullu 150 miljonit eurot, tänavu on see summa 200 miljonit eurot, kuid tehnilistel põhjustel nähtavasti need investeeringud nihkuvad ja seda raha sel aastal vaja ei lähe. Samuti on otsustamise koht, kas läheb vaja järgmisel aastal.
Kõneldes lisainvesteeringutest ja lähiaja finantssüstide põhjendatusest, märkis Ligi, et see on jällegi otsustamise koht. Valitsus on saanud ettevõtte investeerimise soovidest ülevaateid 10 aasta lõikes. Ta lisas, et sel aastal ei ole neid veel arutatud Tema sõnul on õlitööstus on üks koht, kus investeeringud on tehnilistel põhjustel venimas. Edasise tegevuse asjaolud vajavad täpsustamist. Ligi märkis, et loomulikult on Eesti Energia enamiku oma investeeringuid teinud laenukapitaliga. Viimase kahe aastaga, 2011–12 on laene võetud 435 ja bilansis on neid üleval aasta lõpu seisuga 733 miljonit eurot, selgitas rahandusminister.
Ligi sõnul ei ole Eesti Energia pügamas tarbijaid, nagu tihti püütakse väita. Ta toonitas, et sellel alal on tihe konkurents – kulud suurenevad ja tulud on turu poolt kontrollitud. „Kui vaadata NordPooli pikaajalisi keskmisi näitajaid, siis on need ikkagi elektri tootmise kasumlikkusele piiravad ja isegi riskantsed,“ ütles Ligi.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Tarmo Tamme, Olga Sõtniku, Kalev Kallo, Priit Toobali, Viktor Vassiljevi, Yana Toomi, Ester Tuiksoo, Mailis Repsi, Kadri Simsoni, Aivar Riisalu, Mihhail Stalnuhhini, Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Lauri Laasi, Peeter Võsa, Enn Eesmaa ja Eldar Efendijevi 26. märtsil esitatud arupärimisele kodukulude vähendamise kohta (nr 313).
Sotsiaalminister Taavi Rõivas vastas kahele arupärimisele. Need olid:
Riigikogu liikmete Marika Tuus-Lauli, Valeri Korbi, Vladimir Velmani ja Tarmo Tamme 18. märtsil esitatud arupärimine sotsiaalministeeriumi arengukava probleemide kohta (nr 309);
Riigikogu liikmete Viktor Vassiljevi, Peeter Võsa, Aadu Musta, Kadri Simsoni, Mailis Repsi, Tarmo Tamme, Ester Tuiksoo, Valeri Korbi ja Lauri Laasi 28. märtsil esitatud arupärimine hoolekandeteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi kohta (nr 317).
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus vastas kahele arupärimisele. Need olid:
Riigikogu liikmete Aivar Riisalu, Ester Tuiksoo, Helmen Küti, Karel Rüütli, Lembit Kaljuvee, Rainer Vakra, Rein Randveri ja Tiit Tammsaare 27. märtsil esitatud arupärimine jahiseaduse täitmise kohta (nr 314);
Riigikogu liikmete Aivar Riisalu, Ester Tuiksoo, Heljo Pikhofi, Helmen Küti, Karel Rüütli, Lembit Kaljuvee, Rein Randveri ja Tiit Tammsaare 28. märtsil esitatud arupärimine Eesti jahinduse arengukava täitmise kohta (nr 315).
Istung lõppes kell 19.05.