Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kultuuriminister Indrek Saar tutvustas täna Riigikogus spordivaldkonna arengustrateegia „Spordipoliitika põhialused aastani 2030“ aruannet.

Kultuuriminister Indrek Saar tõi välja, et riik peab tagama tingimused ning looma võimalused spordiga tegelemiseks kõigile. „Riiklikku spordipoliitikat tuleb vaadata laiahaardelise, planeeritud ja järjepideva tegevusena, mis hõlmab endas valdkondi alates noortespordist tippspordini, korras jooksuradadest olümpiaettevalmistuseni.“

Poolteist aastat tagasi Riigikogus heaks kiidetud Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 määrab kindlaks visiooni, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad spordivaldkonnas,“ ütles Saar.

„Üleriigilise eesmärgina on “Sport 2030-s” sõnastatud, et liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel. Üldeesmärgi saavutamist kavandatakse nelja prioriteetse arengusuuna abil. Esiteks, valdav osa elanikest liigub ja spordib. Teiseks, liikumine ja sport on tugeva organisatsiooniga oluline majandusharu ning tööandja. Kolmandaks, liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja. Ja neljandaks, Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud,“ sõnas minister.

Minister tõi välja, et Kultuuriministeeriumi tellimusel 2015. aasta sügisel läbi viidud laiapõhjaline liikumisharrastuse uuring kinnitas, et liikumisharrastusega regulaarselt tegelevate inimeste osakaal on kasvamas. „Vähemalt kaks korda nädalas tegeleb liikumisharrastusega 45% elanikest. Oleme selle näitaja poolest Euroopa keskmised, kuid meie eesmärk on ambitsioonikas: jõuda järele Põhjamaadele, kus sportimisega tegeleb regulaarselt ligi 70% elanikest. Murettekitav on siiski asjaolu, et liikumisharrastusega ei tegele üldse üks kolmandik meie elanikkonnast,“ ütles Saar.

„Käesoleva aasta 27. aprillil toetas valitsus Kultuuriministeeriumi ettepanekut teha põhimõtteline muudatus maksuseaduses ja kaotada nii-öelda erisoodustusmaks töötajate tervise edendamiseks tehtavatelt kuludelt,“ tõi minister välja.

„Noorte liikumisharrastuse suurendamisele aitab kindlasti kaasa Kultuuriministeeriumi eestvedamisel välja töötatud huvitegevuse toetussüsteem,“ sõnas Saar. „Noorteseire andmetel ei ole 10% noortest viimase kolme aasta jooksul võtnud osa mitte ühestki huviringist ega trennist – see on ligi 30 000 last ja noort, kellele riik nüüd koos kohalike omavalitsustega abikäe ulatab,“ ütles minister.

Minister tõi välja, et kõigile põhikooli lõpetajatele tuleb tagada piisav ujumisoskus ja vähendada sellega ka uppumissurmasid. „Selleks et tõsta ujumisoskus vajalikule tasemele, esitasin koos kolme valitsuskolleegiga ühise memorandumi, mis teeb ettepaneku uuendada õpitulemuste kirjeldust põhikooli riikliku õppekava kehalise kasvatuse ainekavas, suurendada ujumise algõpetuse kursuse rahastamist ja jätkata ujumistreenerite, juhendajate ja õpetajate koolitamist uuendatud metoodika kohaselt,“ sõnas Saar.

Minister ütles, et spordikorraldus põhineb omaalgatuslike ja vabatahtlike spordiühenduste tegevusel. „Tuginedes avaliku sektori asutuste eelarvetele, uuringutele ja eksperthinnangutele, toetati 2015. aastal sporti kokku ligikaudu 137 miljoni euroga, sellest 46 miljonit panustasid omavalitsused, 42 miljonit üksikisikud ning nii riik kui ka ettevõtted 25 miljonit eurot. Rahvusvaheline uuring näitab, et Eestis on otseselt või kaudselt spordiga seotud enam kui 15 000 töökohta. Seega ei tohiks alahinnata spordi panust majandusse ja tööhõivesse,“ tõi Saar välja.

Kultuuriminister tõi välja, et on loodud kõrgema kutsetasemega treeneritele riikliku tööjõukulude toetuse süsteem. „Spordiklubid, spordikoolid ja spordialaliidud saavad alates 2015. aastast taotleda viienda ja kõrgema kutsetasemega treeneritele tööjõukulude toetust kuni 50% ulatuses. Toetuse eesmärk on parandada laste ja noorte sportimisvõimalusi kõikjal üle Eesti, väärtustada treeneri ametit ja kindlustada kõrgema kvalifikatsiooniga treenerite järelkasvu,“ ütles Saar.

Minister ütles, et 2015. aastal käivitas Kultuuriministeerium ka spordi rahastamise reformi, mis muudab senise spordi rahastamise selgemaks ja läbipaistvamaks ning vähendab bürokraatiat ja tegijate tarbetut jooksutamist.

Saar ütles, et samuti on Kultuuriministeerium teinud ettepaneku muuta hasartmängumaksu seadust ja suunata seadusega spordile ette nähtud raha täies mahus EOK-le olümpia ettevalmistusprojektide toetamiseks.

„Sport peab olema aus. Just seetõttu kirjutasime koos 19 Euroopa Liidu kolleegiga Rio olümpiamängude eel ühispöördumise, milles avaldasime selgelt toetust WADA-le dopinguvastases töös,“ tõi Saar välja. „Kultuuriministeerium kui ka Eesti Olümpiakomitee on viimastel aastatel suurendanud oma rahalist toetust sihtasutusele Eesti Antidoping eesmärgiga seista puhta spordi eest nii tipptasemel kui ka noortespordis,“ lisas minister.

Lõpetuseks peatus kultuuriminister kõige olulisematel spordivaldkonna investeeringutel.

Läbirääkimistel sõna võtnud Lauri Luik Reformierakonna fraktsioonist tõi välja, et üldine liikumisharrastuse tõus on olnud viimase viie aasta jooksul märkimisväärne. „Muret tekitab aga see, mida ka minister oma ettekandes mainis, nimelt, ligi kolmandik eestlastest ei spordi ega tegele üldse mingi liikuva tegevusega peale selle, et nad lihtsalt võib-olla jalutavad tööle,“ sõnas Luik. „Seetõttu on väga tähtis minu hinnangul just rõhku panna nendele inimestele, kes iga päev on passiivsemad, juba alates koolipingist ja koolispordist,“ lisas ta.

Ta tõi positiivsena välja tervikliku liikumisõpetuse kontseptsiooni väljatöötamise, mis peaks lõimima liikumist läbi eri õppeainete. Ta leiab, et tippspordi rahastamine ja juhtimine on aastatega Eestis suhteliselt hästi välja kujunenud. Luik hindab, mida tehakse jätkuvalt ujumise algõpetuse arendamiseks. Ka märkis ta, et erivajadustega inimestele on sporditegevuses viimastel aastatel suurt rõhku pandud. Tema sõnul on hea, et Kultuuriministeeriumi on koostöös EOK-ga on võtnud suuna sellele, et meie rahastamine spordis oleks läbipaistvam ja selgem.

Andres Ammas Vabaerakonna fraktsioonist ütles, et Eesti spordi põhimured on olnud rahanappus ja spordi rahastamise killustatus, vähene läbipaistvus ja selgus. Ammas ütles, et nende fraktsiooni arvates on arengukava aruande kõige huvitavam osa vaade tulevikku. „See on hästi selge ja huvitav ja me väga loodame, et selle tulevikuvaate üksikud punktid saavad täiendust ja kinnitust konkreetsemate tegevuskavade, vajalike määruste ja vajalike eelnõude ettevalmistamise näol ja saavad teoks,“ sõnas ta.

Ammas tõi välja, et maleliidu nõukogu liikmena on ta huvitatud sellest, milline saab tulevikus olema mitte-olümpiaalade rahastamise süsteem. Ta ütles, et selle süsteemi üle peaks veel mõtlema, et alaliidud keskenduksid ka harrastajate arvule ja treenerite koolitamisele ja atesteerimisele, ning loodab, et ministeeriumi asjatundjad vaatavad selle süsteemi kriitilise pilguga üle.

Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ütles, et sport on inimeste ühendaja ja väärtushinnangute kandja, ja seda sport 2030 ka märkab, kaardistab, mõtestab ja suunata püüab. „Kõneldes tervise üheks aluseks olevast liikumisest, sätestatakse “Sport 2030-s” püüd viia Eestis liikumisharrastus Põhjamaade tasemele. Hetkel on tõesti nõnda, et kolmandik meie elanikkonnast ei mõtle regulaarsele liikumisele üldse,“ sõnas ta. „Isiklik kogemus siiski kinnitab, et samm-sammult tendentsid paremuse poole toimuvad,“ lisas Jürgenstein.

Jürgensteini hinnangul on sümpaatne, et meetmed on laiapõhjalised, spordikultuuri mõtestamiseks, kuid ka ohtudele tähelepanu juhtimiseks on kaasa haaratud koolid, Eesti Kaitsevägi, spordiorganisatsioonid, invaorganisatsioonid, kuid ka Eesti antidopingu agentuur. „Kokkuvõtlikult mulle näib, et “Sport 2030” ja selle elluviimine on hea kompromiss konservatiivsuse ja uuenduslikkuse vahel,“ ütles Jürgenstein.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist võttis sõna Kalle Muuli. “Kultuuriministeerium on küll astunud samme spordi rahastamise korrastamiseks, ja minu meelest on need sammud olnud päris pikad, aga praegust spordi riiklikku rahastamist iseloomustab siiski veel killustatus, läbipaistmatus ja sõltuvus poliitilistest tõmbetuultest,“ ütles ta. Muuli ütles, et spordi rahastamise killustatuse ja kindla sihi puudumise tagajärg vaatab vastu terviseuuringutest ja rahvatervise olukorrast.

Tema sõnul tuleks suurendada kehalise kasvatuse tundide arvu algklassides. „Pidades silmas seda, et täiskasvanute liikumisharjumus sõltub palju sellest, kui palju ollakse lapsena sporti teinud, soovitaksin ma Eesti spordi arengukava täiendada ühe lihtsa ja selge eesmärgiga, mille täitmist tuleks alustada just koolist,“ sõnas Muuli.

Dmitri Dmitrijev Keskerakonna fraktsioonist ütles, et spordipoliitikaga saame mõjutada inimeste liikumisharjumusi ja seeläbi ka inimeste tervist. Tema sõnul on oluline treenerite tasustamise ja sotsiaalsete garantiide küsimuse juures mitte ära unustada kohtunike küsimust. Tema sõnul peavad mõlemad elukutsed olema toetatud. Dmitrijevi hinnangul on kiiduväärt valitsuse tegevusprogrammis mainitud laste liikumisprogrammi väljatöötamise algatus, mille eesmärk on laste kehalise aktiivsuse suurendamine.

Dmitrijev märkis, et tänases Eestis on probleemiks spordirajatiste ebaühtlane jaotus. Kriitikana tõi ta välja rahastamise spordiala populaarsuse järgi, mis jätab tahaplaanile vähempopulaarsed alad. Tema sõnul on vaja tugevat rõhku panna laste ujumiskursuse algõpetusele, mille täna valitsus ka luubi alla võttis. Ta märkis, et eesmärgiks on see, et kõik lapsed oskaksid veega kokkupuutel algtasemel ujuda ja paraku tänane süsteem veel eesmärke ei täida ja vajab ikka parandamist.

Riigikogu võttis vastu kuus seadust:

Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise seadus (202 SE) loob eeldused salastatud välisteabe kaitse korraldamise ja kontrollimise üleandmiseks Kaitseministeeriumilt Teabeametile. Kaitseministeeriumi eesmärk on korraldada oma valitsemisala tegevused ümber nii, et võimalikult vähem asutusi teeks kattuvat tööd ning ministeerium vabaneks oma põhitegevusega mitte seotud ülesannetest.

Valitsuse algatatud ohvriabi seaduse muutmise seadusega (236 SE) tagatakse inimkaubanduse ohvritele ja seksuaalselt väärkoheldud lastele parem juurdepääs teenustele. Inimkaubanduse ohvrite abistamisel on eesmärk anda ohvritele abi mitte ainult kriminaalmenetluse ajal, vaid ka piisaval ajal enne kriminaalmenetlust, võimaldades seeläbi tõhusamat kurjategijate vastutusele võtmist. Seksuaalselt väärkoheldud alaealiste osas on eesmärk tagada ohvritele abi enne kuriteoteate esitamist ning vajaduse korral ka pärast kriminaalmenetluse algatamata jätmist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Liina Kersna Reformierakonna fraktsioonist, Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonist, Peeter Ernits Keskerakonna fraktsioonist ning Aivar Kokk Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist.

Valitsuse algatatud laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus (279 SE). Eesmärgiks on laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimine ja konventsiooni rakendamine Eestis. Nimetatud konventsioon jõustus rahvusvaheliselt 1. juulil 2010. Eesti kirjutas konventsioonile alla 17. septembril 2008. Konventsioonile on seisuga 3. juuni 2016 alla kirjutanud 47 ja selle ratifitseerinud 41 ENi liikmesriiki. Konventsioon on kõige ulatuslikum rahvusvaheline lepe, milles käsitletakse laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest. Konventsiooni nurgakivid on seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise ennetamine, seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise ohvriks langenud laste õiguste kaitse tagamine ning lapse seksuaalse ärakasutamise ja väärkohtlemise vastases võitluses riigisisese ja rahvusvahelise koostöö edendamine. Selleks, et konventsiooniosalised rakendaksid tõhusalt konventsiooni sätteid, kehtestatakse konventsiooniga järelevalvesüsteem.

Läbirääkimistel võttis sõna Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Gruusia vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu ning selle muutmise protokolli ratifitseerimise seadus (242 SE). Eesmärgiks on ratifitseerida leping ja protokoll ning teha võimalikuks nende jõustamine. Lepingu eesmärk on tihendada Eesti ja Gruusia majanduskoostööd ja soodustada erakapitali liikumist ning lepingupoolte majanduslikku arengut. Samuti soovitakse luua soodne investeerimiskeskkond, tagada mõlema riigi investorite võrdne kohtlemine ja kehtestada enamsoodustusrežiim, mille kohaselt lepingupool ei kohtle teise poole investori investeeringuid ja tulu vähem soodsalt kui mis tahes kolmanda riigi investori investeeringuid ja tulu. Lepingus määratakse investeerimisega seotud tingimused nagu maksete vaba ülekandmine, investeeringute sundvõõrandamine ja selle eest tasutav hüvitis jm ning luuakse lepingust tulenevate vaidluste lahendamise kord. Põhiline lepingu muutmise protokolli sõlmimise vajadus tulenes Euroopa Kohtu 2009. aasta otsusest, mille kohaselt peab liikmesriik kolmandate riikidega sõlmitavates investeeringute kaitse lepingutes rõhutama Euroopa Liidu pädevust piirata teatavatel juhtudel rahaülekandeid ELi välistesse riikidesse. Leping kui ka protokoll tuleb ratifitseerida Riigikogus. Gruusia on lepingu ja protokolli juba ratifitseerinud.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus (277 SE). Eesmärgiks on ratifitseerida leping ja selle juurde kuuluv protokoll ning luua võimalus selle kohaldamiseks. Lepinguga luuakse soodsamad tingimused riikidevahelisteks investeeringuteks ning inimeste, kaupade ja teenuste vabaks liikumiseks. Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid, näiteks piirab leping riigi õigusi maksustada teise lepingupoole residentide tulu. Samuti ei tohi riik oma kodanikke maksustada soodsamalt kui teise riigi kodanikke. Leping hoiab ära topeltmaksustamise, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõjul.

Valitsuse algatatud Montenegro ühinemist käsitleva Põhja-Atlandi lepingu protokolli heakskiitmise seadus (283 SE). Eesmärgiks on protokoll heaks kiita ja teha võimalikuks selle jõustamine. Protokolli eesmärk on korraldada Montenegro ühinemine Põhja-Atlandi lepinguga. Montenegro ühinemist käsitlev Põhja-Atlandi lepingu protokoll reguleerib riigi NATOga ühinemise korraldust. Montenegro ühinemine NATOga suurendab julgeolekut Euro-Atlandi piirkonnas ning aitab kaasa ühtse, vaba ja rahumeelse Euroopa saavutamisele. Seletuskirjas märgitakse, et Montenegro koostöö NATOga algas aastal 2003, mil Serbia ja Montenegro liitriik ühines programmiga „Partnerlus rahu nimel“. Pärast liitriigi lagunemist 2006 seadis Montenegro eesmärgiks NATOga ühinemise. NATO välisministrite kohtumisel 1. detsembril 2015 otsustati kutsuda Montenegro ühinemisläbirääkimistele. Ühinemisprotokolli eelnõu kiideti Põhja-Atlandi nõukogus heaks 22. märtsil 2016. Tegu on NATO viienda laienemisega pärast külma sõja lõppu. Montenegro on osalenud 2010–2014 NATO operatsioonil Afganistanis (ISAF, International Security Assistance Force) ja on praegu seal jätkumissioonil, nõustades ja abistades Afganistani relvajõude ning õpetades neid välja.

Riigikogus läbis teise lugemise kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (241 SE) muudab välisteenistuse seadust seoses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi ülesande täitmisega. Muudatuste eesmärk on lihtsustada ELi eesistumisega seotud personalimääramisi ning vähendada sellega seotud töökoormust, võimaldada teenistujate sujuvat ning operatiivset lähetamist ELi eesistumisega seotud ametikohtadele ja muuta kehtivat regulatsiooni selgemaks. Kehtiv seadus ei võimalda praegu ELi Nõukogu eesistumisega seotud paindlikkust ja suurenenud koormuse tingimustes operatiivset lähetustega seotud dokumentide menetlemist. Eelnõuga võimaldatakse edaspidi ka Riigikantseleil lähetada erialadiplomaate välisteenistuse seaduse alusel. Muudatus on seotud EL eesistumise ülesannete täitmisega, mille tõttu suureneb Riigikantseleist lähetatavate ametnike hulk. Eelnõuga luuakse võimalus võtta erialadiplomaate välisteenistusse ka siis, kui nad võõrkeeltest oskavad ainult inglise keelt. Seni on nõutav kahe võõrkeele oskus, millest üks on inglise või prantsuse keel. Erialadiplomaat on oma valdkonna spetsialist, kelle puhul on kõige olulisemad tema erialased teadmised. Muudatus on vajalik, sest kahe võõrkeele oskuse nõue on takistuseks pädeva spetsialisti lähetamisel erialadiplomaadina.

Valitsuse algatatud maapõueseaduse eelnõuga (213 SE) ühtlustatakse maapõuega seotud terminoloogiat ja korrastatakse õigusnorme. Eelnõusse on koondatud valdkonna tervikuna reguleerimiseks ja dubleerimise vältimiseks seni kaevandamise tehnilisi nõudeid ja ohutust reguleerinud kaevandamisseaduse sätted. Eelnõuga loobutakse maardlate liigitamisest kohaliku ja üleriigilise tähtsusega maardlateks. Sõltumata tegevusest ühes või teises maardlas, on uuringu- ja kaevandamisloa andmise protseduur sama. Maardlate jaotamisest loobumine tähendab, et edaspidi sõltub selliste maavarade nagu liiv, kruus, ravitoimega järve- ja meremuda, turvas ja kvaternaari savi kuuluvus sellest, kelle omandis on maa. Muudetakse ressursitasu kohalike omavalitsuste ja riigieelarve vahel jagunemise süsteemi. Tervikuna säilitatakse kohalikele omavalitsustele summaarne ressursitasu laekumine. Juhul kui muudatus siiski mõjutab konkreetse kohaliku omavalitsuse tulubaasi, võetakse seda arvesse tasandusfondi kaudu. Maardlate liigituse muudatus toob kaasa, et keskkonnaamet hakkab edaspidi andma kõiki uuringu- ja kaevandamislubasid. Samuti lihtsustub maavarade andmete üle arvestuse pidamine keskkonnaregistris.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (276 SE) tõstetakse maksustatava käibe piirmäära, mille ületades tekib ettevõtlusega tegeleval isikul kohustus end registreerida käibemaksukohustuslasena ning täiendada kaupade nimekirja, millele rakendatakse käibemaksuarvestuses erikorda – pöördmaksustamist.

Riigikogus läbis esimese lugemise kaheksa eelnõu:

Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Andres Ammase, Henn Põlluaasa, Andres Metsoja, Tanel Talve ja Kristjan Kõljalgi algatatud elektrituruseaduse, asjaõigusseaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (270 SE). Eelnõu eesmärgiks on lairibateenuse kättesaadavuse parandamine läbi lairibavõrgu kasutuselevõtu kulude vähendamise. Lairibaühenduste viimiseks kodude, ettevõtete ja asutusteni, tuleb võtta ühiskasutusse olemasolevad taristud. Taristute ühiskasutus on meede, mis võimaldab vähendada lairibavõrgule tehtavaid kulutusi. Piirkondades, kus hetkel lairibavõrgu teenus puudub, on peamisteks kasutuskõlblikuks taristuks elektripostid. Eelnõu on suunatud eelkõige füüsilise taristu (elektritaristu) omanike kasutuses olevate elektripostide kasutamisele, et nende külge paigaldada sidevõrgu elemente. Kehtiv elektrituruseadus ei sätesta jaotusvõrgutaristu kasutusse andmise kohustust.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tanel Talve Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ja Kristjan Kõljalg Reformierakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud riigi õigusabi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (299 SE). Eelnõu reguleerib senisest täpsemini õigusnõustamise kättesaadavust. Muudetakse õigusabi konkursi korda. Tulevikus sõlmitakse konkursi võitjaga leping kuni viieks aastaks. Kehtivas korras ajalist piirangut ei ole, kuid praktikas on sõlmitud leping üheks või kaheks aastaks. Kehtiva korra järgi saab toetust anda vaid mittetulundusühingutele või sihtasutustele, eelnõu kohaselt saab seda anda kõigile juriidilistele isikutele, näiteks ka advokaadibüroodele. Kontrolli teenuse üle hakkab tegema justiitsministeerium. Juhul kui teise astme kuritegu on võimalik lahendada lühimenetlusega ning kahtlustatav ei taotle endale kaitsja määramist, ei pea riik kaitsjat enam määrama. Sätestatakse, et inimesed, kellele määrati esindaja tsiviilasja hagita menetluses ilma inimese enda taotluseta, vabanevad kohustusest hüvitada riigi õigusabi kulud. Sätestatakse Viru Maakohtu esimehe tavalisest kõrgem lisatasu, et motiveerida teiste kohtute alalises teenistuses olevaid kohtunikke kandideerima Viru Maakohtu juhiks. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik register viiakse äriregistri infosüsteemi platvormile.

Läbirääkimistel võtsid sõna Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ning Raivo Aeg Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist.

Riigikogu liikmete Johannes Kerdi, Imre Sooääre, Raivo Aegi, Kalev Kotkase, Mark Soosaare ja Jüri Adamsi algatatud püsiasustusega väikesaarte seaduse muutmise seaduse eelnõu (254 SE). Eelnõuga  muudetakse püsiasustusega väikesaarte seadust tulenevalt haldusreformi seadusega kaasnevatest muudatustest ning vajadusest laiendada püsiasustusega väikesaarte nimistut.

Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Ernits Keskerakonna fraktsioonist, Andres Ammas Vabaerakonna fraktsioonist, Mark Soosaar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ja Kalle Laanet Reformierakonna fraktsioonist.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Ettepaneku poolt hääletas 30 saadikut, vastu oli 32 saadikut ja erapooletuid saadikuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu jäi menetlusse.

Valitsuse algatatud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (250 SE) eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle ELi vastav direktiiv kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise kohta ehk nn lairiba direktiiv. Direktiivi eesmärk on vähendada sidevõrgu kasutuselevõtukulusid ja tagada 2020. aastaks kõikidele eurooplastele juurdepääs andmesidekiirusele kuni 30 Mbit/s ja pooltele või enamatele Euroopa kodumajapidamistele juurdepääs andmesideühendusele 100 Mbit/s. Selleks tagatakse eelnõu järgi sideettevõtjatele juurdepääs sidevõrgu kasutuselevõtuks sobilikule füüsilisele taristule, see tähendab: mastidele, kaablikanalitele, torudele, kontrollkaevudele, juurdepääsuluukidele, kaablikappidele, antennirajatistele, tornidele ja postidele. Võrkudevahelise sünergia maksimeerimiseks ei ole eelnõu suunatud üksnes sideettevõtjale, vaid ka mistahes selliste füüsiliste taristute nagu elektri-, gaasi-, kütte-, transpordi-, vee- ja kanalisatsiooniteenuste taristu omanikele, milles saab majutada sidevõrgu elemente. Ehitisregistrile luuakse alates 2017. aastast selline elektroonilise suhtluse võimekus, kus sideettevõtja saab suhelda teisi füüsilisi taristuid omavate ettevõtetega, leppida kokku taristu vaatlemist ja taotleda taristule juurdepääsu. Alates 1. jaanuarist 2017 tuleb uued hooned ja kahe või enama korteriga elamud varustada hoonesisese füüsilise taristuga, mis võimaldab pakkuda elektroonilise side teenust. Sama kohustus on ka hoone ja kahe või enama korteriga elamu põhjaliku rekonstrueerimistööde korral. Antud nõude puhul võib tõmmata paralleeli elektri ja veetrassiga, millega ehitatava hoone varustamine on samuti kohustuslik. Eelnõu sihtgrupp mõjutab nii eraomanikke, riigiasutusi kui ka võrguvaldajaid, sealhulgas elektroonilise side ettevõtjaid. Riigiasutustest mõjutab eelnõu eelkõige Tehnilise Järelevalve Ametit, kes on lairiba direktiivi mõistes kohtueelse vaidluse lahendamise organ, lahendades tekkinud vaidlusi.

Valitsuse algatatud Pariisi kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (310 SE). Eelnõukohase seaduse eesmärk on ratifitseerida Pariisi kokkulepe. Pariisi kokkulepe on globaalne verstapost üleilmse ühistegevuse tõhustamiseks ja eeldatavasti kiirendab kogu maailmas üleminekut väiksema kasvuhoonegaaside (CO2, CH4, N2O jt) heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele ühiskonnakorraldusele. Pariisi kokkuleppes on püstitatud pikaajaline kvalitatiivne kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk, mille poole liikumiseks on kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed määratletud alates aastast 2020. See peaks aitama vähendada ohtlikke kliimamuutusi maailmas, hoides üleilmse keskmise temperatuuri tõusu võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga alla 2 °C ning jätkates jõupingutusi temperatuuritõusu hoidmiseks alla 1,5 °C.

Läbirääkimistel võttis sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, kes tõi välja fraktsiooni ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Ettepaneku poolt hääletas 7 saadikut, vastu oli 37 saadikut ja erapooletuid saadikuid oli 1. Ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu jäi menetlusse.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (302 SE) annab tööandjatele võimaluse maksta sotsiaalmaksuvabalt töötajale haigushüvitist ka teise ja kolmanda haiguspäeva eest, sarnaselt 4.-8. haiguspäevaga. Tööandjal ei teki kohustust vigastuse või haigestumise teise ja kolmanda kalendripäeva eest hüvitist maksta, vaid seadus annab võimaluse maksta seda sotsiaalmaksuvabalt. Samuti ei ole tööandjal teise ja kolmanda kalendripäeva eest hüvitise maksmisel kohustust maksta vähemalt 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust nagu 4.-8. haiguspäeva puhul, vaid summa on tööandja enda otsustada.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kersti Sarapuu Keskerakonna fraktsioonist, Andres Ammas Vabaerakonna fraktsioonist, Raivo Põldaru Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, Priit Sibul Isamaa ja Res Publica fraktsioonist, Aivar Sõerd Reformierakonna fraktsioonist, Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ning rahandusminister Sven Sester.

Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (275 SE) tugevdab jaeinvestori kaitset ja suurendab nende usaldust kombineeritud kindlustuse investeerimisvõimaluste ja kindlustusel põhinevate toodete vastu, milleks on näiteks investeerimisfondid, investeerimisriskiga elukindlustuslepingud, struktureeritud tooted ja investeerimishoiused.

Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (301 SE) puudutab täiskasvanutele osutatavaid hambaraviteenuseid. Uue korra järgi hüvitatakse täiskasvanutele pool kokkulepitud hambaraviteenuste raviarvest, kuid mitte rohkem kui 30 eurot aastas. Seletuskirjas märgitakse, et uue korra järgi hüvitab Haigekassa poole kõigist kokkulepitud hambaraviteenuste raviarvetest, mille kogusumma on maksimaalselt 60 eurot aastas, seni ei hüvitata midagi. Eakad saavad proteesihüvitisele lisaks tuge ka ravi eest tasumisel. Töövõimetuspensionäride, vanaduspensionäride ja üle 63-aastaste ravikindlustatud inimeste hambaravihüvitis suureneb. Hetkel hüvitab riik nendel ravikindlustatutel hambaravi eest 19,18 eurot. Suureneb ka rasedate, alla üheaastaste laste emade ja kõrgenenud ravivajadusega inimeste hambaravihüvitis. Hetkel hüvitise suuruseks hambaravi eest 28,77 eurot. Mõlema sihtgrupi puhul maksab Haigekassa kinni 85 protsenti hambaravi esmavajalike teenuste raviarvest, arvestusega, et patsiendile esitatud raviarve või arvete kogusumma ei ületa 100 eurot aastas. Riik hakkab nende eest maksma kuni 85 eurot aastas. Eakatel jääb alles ka hambaproteesihüvitis 255,65 eurot kolme aasta peale. Et proteesihüvitist oleks inimesel võimalikult mugav saada, siis ta tulevikus enam taotlusi esitama ei pea, vaid Haigekassa arveldab proteesi valmistajaga ise. Senised hüved lastele ja vältimatule abile ei kao. Haigekassa tasub kõigi alla 19-aastaste kindlustatud inimeste hambaravi eest ning ravikindlustatud täiskasvanute vältimatu abi eest. Kindlustuseta isikute vältimatu abi tasutakse riigieelarvest.

Läbirääkimistel võttis sõna Raivo Põldaru Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonna fraktsioonist.

Istung lõppes kell 22.14.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201610191400

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside