Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kultuuriminister Indrek Saar tutvustas täna Riigikogus „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ 2016. aasta täitmise aruannet.

Kultuuriminister Indrek Saar tõi oma kõnes välja, et juba teist aastat järjest on leitud vahendid tõstmaks kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalka. „Kahe aastaga on miinimumpalk tõusnud 29% ehk 211 eurot – 731 eurolt 942 euroni kuus,“ ütles Saar.

„Lisaks võimaldas Kultuuriministeerium 2017. aastal 2%-lise palgafondi kasvu nendele kõrgharidusega kultuuritöötajatele, kelle sissetulekud ületavad miinimumpalga taseme. Samuti tagasime 1%-lise palgafondi kasvu tugiteenuseid pakkuvatele töötajatele,“ sõnas minister. Saar tõi välja, et eelmisel aastal viidi sisse kirjaniku- ja kunstnikupalk, mis annab vabakutselistele tipp-professionaalidele töötasu ja sotsiaalsed garantiid.

Ministri sõnul on oluline ka eelmise aasta alguses jõustunud ravikindlustuse seaduse muudatus, millega kehtestati kuupõhise summeerimise alusel kindlustuskaitse saamise võimalus.

Saar ütles, et kultuuri toetamise selged põhimõtted ja läbipaistev rahastamine on vältimatu. „See vähendab nii tarbetut ressursikulu bürokraatiale kui ka suurendab rahakasutamise eesmärgistatust ja efektiivsust,“ sõnas minister.

Minister peatus oma kõnes ka Eesti Rahva Muuseumil. Ta rääkis selle olulisusest ja tõi välja, et just seal korraldatakse ka mitmed Euroopa Liidu eesistumisega seotud kõrgetasemelised üritused.

„Sümboolselt just laste ja noorte kultuuriaastal jõuab lõpule huvitegevuse reform,“ märkis Saar. Minister ütles, et reformi tulemusena suureneb 7–19-aastaste laste ja noorte osalemine regulaarses huvitegevuses, paraneb teenuse kättesaadavus ja kvaliteet ning tagatakse mitmekesisem valik kõikides Eesti piirkondades. Saare sõnul peab igal lapsel, olenemata tema elukohast ja vanemate rahakoti paksusest, olema võimalus saada osa huvitegevusest. Ta tõi välja, et toetatud huvitegevuse võimalust hakatakse pakkuma kolmes valdkonnas, milleks on kultuur, sport ning loodus-täppisteadused ja tehnoloogia.

Saar ütles, et kultuuriväärtuste hoidmine on riigi põhiseaduslik ülesanne. „Paraku on märgatav osa meie rahvuslikkust rikkusest hävinemas, sest ligi 25% Eesti ehitismälestistest on halvas või avariilises olukorras,“ tõi minister välja.

Tema hinnangul on aeg liikuda kontrollivalt muinsuskaitselt üle kaasavale muinsuskaitsele. „See tähendab jätkuvaid ümberkorraldusi Muinsuskaitseametis ja uue muinsuskaitseseaduse vastuvõtmist,“ ütles Saar.

Samuti märkis minister kõnes, et riigi ülesanne on veelgi enam mõelda, kuidas luua kvaliteetset elukeskkonda, kus inimestel on hea elada ja mis on igas mõttes säästlik. „Seetõttu nähti uues koalitsioonilepingus ette, et Kultuuriministeeriumi eestvedamisel luuakse üleriigilise ruumipoliitika kompetentsi koondamiseks ministeeriumide ülene ekspertkogu koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja teiste erialaorganisatsioonidega,“ sõnas ta.

Ministri sõnul tuleks käimasoleva haldusreformi käigus panna seadusesse kirja, et kultuurikorraldus oleks ka omavalitsuste ülesanne. Ta ütles, et koostöös omavalitsustega peab tagama, et teatrite, kinode, kontserdisaalide ja näitusesaalide võrk kataks Eestit ühtlaselt.

Läbirääkimistel sõna võtnud Laine Randjärv Reformierakonna fraktsioonist tõi välja, et ei kiida heaks sellist riigikirjanike tasustamise süsteemi ja küsitav on Linnahalli riigipoolne finantseerimine. Tema sõnul vajab ka Hasartmängumaksu Nõukogu jagatava raha tulevik selgust.

Randjärv ütles, et tal on hea meel, et Riigikogus läbis edukalt noorte huvitegevuse toetamiseks mõeldud eelnõu esimene lugemine. Teiseks tähtsaks kultuuripoliitika suunaks peab ta innovaatilise mõtte toetamist, kaasaegse kultuuri loomist, selle väljendamist ja pärandkultuuri säilitamist tuleviku nimel. Kolmandaks tõi ta välja, et on oluline enese ja oma kultuuri mõistetavaks tegemist teistele rahvastele peale eestlaste eneste.

Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ütles, et kultuuri loomisele pühendumiseks on teatud sissetulekutase vajalik. Tema hinnangul peavad kultuuritöötajad saama väärikalt tasustatud ja seetõttu on suund Eesti keskmise palga poole rohkem kui endastmõistetav ja kiiduväärne.

Ta tõi välja, et noortele laiema osalemise võimaldamine, olgu siis näiteringides, laulukoorides, rahvatantsurühmades või rollimängu klubides, kinnistab noorte tihedamat ja stabiilsemat seotust meie kultuuriga. Samuti peatus ta oma kõnes nutikatel ideedel ja Eesti Rahva Muuseumil.

Krista Aru Eesti Vabaerakonna fraktsioonist ütles, et tal on hea meel, et kultuuriminister on astunud samme selleks, et tagada miinimumpalk kõrgharidusega kultuuritöötajatele, kuid innustab teda julgemalt sellel teel edasi minema.

Samuti peatus Aru oma kõnes ravikindlustuskaitse teemal. Ta ütles, et ministri eestvedamisel on lahendatud pool teest, kuid teine pool oleks ka veel vaja astuda. „Kui suudetakse liita erinevate institutsioonide käest saadud töötasud, siis nüüd oleks võib-olla võimalik astuda ka järgmine samm ja jagada see kuude lõikes, nii et ravikindlustuskaitse igal juhul tekiks,“ ütles ta.

Riigikogu võttis vastu kaks seadust:

Riigikogu kiitis 48 poolthäälega heaks valitsuse algatatud rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadus (278 SE) võtab Eesti õigusesse üle kaks Euroopa Komisjoni vastavat direktiivi, mis tagavad kolmandatest riikidest imporditud rakkude ja kudede vastavuse Euroopa Liidu ohutus- ja kvaliteedistandarditele.

Seadus täpsustab, et uudse ravimi tootmiseks kasutatavate rakkude ja kudedega seotud teave peab olema jälgitav vähemalt seni, kuni see jõuab ravimi tootjani. Direktiivide rakendumise järel peab Ravimiamet registreerima Euroopa Liidu koepangaregistris kõik ettevõtted, kes tegelevad rakkude ja kudede hankimise ning käitlemisega ja kellele on antud vastav tegevusluba, seal hulgas impordisertifikaat.

Seletuskirjas märgitakse, et rakkude ja kudede käitlemisega tegeleb Eestis praegu üheksa ettevõtjat, kellest kaks tegeleb rakkude ja kudede impordiga kolmandatest riikidest. Seaduse jõustumisel tuleb neil kahel ettevõtjal taotleda vastav impordisertifikaat. Uudse ravimi tootja tegevusluba on välja antud ühele ettevõtjale. Uudne ravim on geeniteraapiaks või somaatilise raku teraapiaks ettenähtud ravim või koetehnoloogiline toode. Alates 29. aprillist 2017 antakse kõikidele hangitud ja käideldud rakkudele ning kudedele ja nendest valmistatud toodetele kordumatu Euroopa kood, mis koosneb annetuse ja toote identifitseerimistunnustest.

Riigikogu kiitis 58 poolthäälega valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja India Vabariigi kohtulikult karistatud isikute üleandmise kokkuleppe ratifitseerimise seadus (375 SE) näeb ette Eesti ja India vahelise kohtulikult karistatud inimeste üleandmise kokkuleppe ratifitseerimist.

Kokkuleppe eesmärk on anda inimestele võimalus kanda karistust oma koduriigis. Kokkulepet saab rakendada vaid juhul, kui üleandmise tingimustega on nõustunud nii karistatud inimene kui mõlemad riigid. Riikidel on õigus anda armu, amnestiat või kergendada karistust kooskõlas oma riigi põhiseadusega.

Teise lugemise läbis üks eelnõu:

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (320 SE) tehakse mitmeid muudatusi, mille eesmärk on isikute parem maksekäitumine ja efektiivsem maksukogumine. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekul laiendatakse avalikuks tehtavaid andmeid. Nii peavad käibemaksukohustuslased hakkama maksuhalduri veebilehel ära tooma kvartaalselt deklareeritud käibemaksu summa ning ettevõtte töötajate arvu.

Eelnõu muudab paindlikumaks maksuvõla ajatamise. Seni on maksuvõlga olnud võimalik ajatada vaid selle olemasolul. Muudatuse kohaselt on võimalik edaspidi taotleda selle ajatamist etteulatuvalt, kui maksumaksja teab, et ta ei suuda täita talle teadaolevat tähtajalist maksukohustust.

Esimese lugemise läbis kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (380 SE) näeb ette alternatiivsete tubakatoodete aktsiisiga maksustamise, et kaotada ebavõrdne konkurents alternatiivsete ja klassikaliste tubakatoodete vahel. Alternatiivne tubakatoode on näiteks e-sigarettide täitevedelik, vesipiibutubakat asendavate aurukivide maitsestamiseks kasutatav vedelik, tubaka tahke aseaine kasutatavad aurukivid jm.

Alternatiivsete tubakatoodete aktsiisimääraks saab 0,2 eurot tubakavedeliku milliliitri kohta või 0,2 eurot milligrammi kohta, kui toode on geeljas. Ühe sigareti aktsiis on tänavu ja 2018. aastal ligikaudu 0,1 eurot. Ühele milligrammile tubakavedelikule vastab umbes 5,6 sigaretti. Tubaka tahke aseaine aktsiisimäär on sarnane suitsetamistubaka aktsiisimääraga, mis on alates 2018. aastast 76,84 eurot kilogrammi kohta. Võimaliku piirikaubanduse mõjude leevendamiseks kehtestatakse alternatiivsetele tubakatoodetele madalam aktsiis kui sigarettidele.

Alternatiivsete tubakatoodete maksustamise tulemusena laekub 2018. aastal riigieelarvesse täiendavalt umbes 1,1 miljonit eurot.

Samuti muudetakse sigarite ja sigarillode aktsiisimäär sigarettide aktsiisimääraga sarnaselt kahekomponendiliseks (kehtiv aktsiisimäär on 211 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta), see hakkab koosnema fikseeritud summast toote koguse kohta ja toote hinnast sõltuvast proportsionaalsest osast. Alates 2018. aastast on sigarite ja sigarillode aktsiisimäär 151 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta ja 10 protsenti nende maksimaalsest jaehinnast. Sigarettide aktsiisimäär 2018. aastal on 69,5 eurot 1000 sigareti kohta ja 30 protsenti nende maksimaalsest jaehinnast. Muudatuse tulemusena laekub 2018. aastal eelarvesse täiendavalt 0,1 miljonit eurot.

Eelnõuga vähendatakse aktsiisimaksmisega seotud ettevõtjate halduskoormust. Tubakatoodete maksumärkide üle paberipõhine arvepidamine asendub elektroonilise andmekogu abil arvepidamisega, mis lihtsustab ka maksuhalduri tööd. Edaspidi ei pea ettevõtja trükkima aktsiisikauba veoks nõutavat saatelehte elektroonilisest andmekogust. Maksuhaldur kontrollib saatelehe olemasolu elektroonilisest süsteemist. Kaotatakse notariaalselt kinnitatud dokumendi esitamise nõue aktsiisilao territooriumi ja hoone kasutamise õiguse kohta, sest maksuhaldur saab vajaliku teabe vastavast elektroonilisest andmekogust.

Muudetakse aktsiisi maksmise korda kaugmüügil, andes aktsiisikauba vastuvõtjale võimaluse maksta aktsiisi. Kehtiva korra alusel peavad teises liikmesriigis asuvad kaugmüüjad valima aktsiisi maksmiseks maksuesindaja, kuid paljudel juhtudel seda ei tehta. Muudatuse kohaselt vastutab kaugmüügil aktsiisi eest aktsiisikauba vastuvõtja, et tagada aktsiisimaksmise kohustuse täitmine. Aktsiisikauba vastuvõtja ei vastuta aktsiisi maksmise eest, kui kaugmüüja on valinud aktsiisi maksmiseks maksuesindaja.

Valitsuse algatatud „Lepingu Eesti Vabariigi valitsuse ja Taani Kuningriigi vahel investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitsmise kohta“ muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (379 SE).

Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud Euroopa Liidu õigusega – eelkõige puudutavad need asutamisvabadust ning kapitali ja maksete vaba liikumist. Seega reguleerib liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist Euroopa Liidu õigus ning liikmesriikide kahepoolsetel lepingutel puudub sisuline mõte. Küll aga võib nende lepingute puhul tekkida vastuolu Euroopa Liidu õigusega siis, kui vaidluse lahendamisel vahekohtus kerkivad olulised Euroopa Liidu õiguse tõlgendamise küsimused, mida peaks kolmandas riigis asuva vahekohtu asemel lahendama hoopis Euroopa Kohus. Euroopa Komisjon on selle vastuolu välistamiseks pidanud vajalikuks liikmesriikide omavaheliste lepingute lõpetamist ning ka viie liikmesriigi vastu rikkumismenetluse alustanud.

Lepingut tuleb enne selle lõpetamist muuta, kuna selle sätete järgi kehtib leping selle jõusoleku ajal tehtud investeeringute suhtes veel kümme aastat pärast lepingu lõpetamist. Leping muudetakse nii, et selle lõpetamisel lõpeks täielikult ka lepingu kohaldamine.

Eesti ja Taani vahelise investeeringute kaitse lepingu lõpetamine on vajalik selleks, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide EL liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine. Varem on Eesti lõpetanud kahepoolsed investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingud Itaalia ning Tšehhiga. Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eestil analoogsed lepingud sõlmitud Austria, Hispaania, Hollandi, Kreeka, Leedu, Läti, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Ühendkuningriigi ja Taaniga.

Riigikogu menetlusest langes välja kaks eelnõu:

Vabaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (354 SE) eesmärk oli anda Vabariigi Presidendile õigus ja kohustus mitte nimetada ministriks isikuid, kes ministri ametisse ei sobi. Minister peab olema usaldusväärne, ilma kehtivate kuriteo eest määratud karistusteta ja täielikult teovõimeline Eesti Vabariigi kodanik, kes valdab vabalt eesti keelt.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist ja Andres Ammas Vabaerakonna fraktsioonist.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 57 saadikut, vastu oli 8 saadikut. Seega langeb eelnõu menetlusest välja.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Eesti Vabaerakonna fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine rahvastiku vähenemisega seotud probleemide läbitöötamiseks“ eelnõu (343 OE) nägi ette moodustada Riigikogu rahvastiku kuueliikmeline probleemkomisjon kõikide fraktsioonide esindajatest. Komisjoni ülesanne oleks olnud uurida riiklike poliitikate põhialuste, valdkonna arengukavade, valitsemisala arengukavade ja programmide hetkeseisu ning teha ettepanekuid olukorra parandamiseks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Yoko Alender Reformierakonna fraktsioonist, Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist ja Andres Ammas Vabaerakonna fraktsioonist.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 35 saadikut, vastu oli 6 saadikut ja erapooletuid saadikuid oli 2. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Istung lõppes 18.13.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201702221400

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside