Kultuuriminister Indrek Saar ütles täna Riigikogule „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ 2017. aasta täitmise aruannet tutvustades, et Eesti kui kultuurriigi edukus põhineb meie inimeste loovusel ja Eesti kultuuri hoidmine on meie kõigi ülesanne.

Saare sõnul läheb Eesti kultuuril hästi – see on armastatud kodumaal ja tunnustatud rahvusvaheliselt. „Seda kinnitavad ühelt poolt muuseumi-, teatri-, kino- ja kontserdikülastajate statistika ning ka meie loojate edu kõikjal maailmas,“ lausus Saar. Minister rääkis, et eesmärk on kultuurieksporti veelgi kasvatada.

Kultuuripoliitika täitmise aruannet tutvustades tõi Saar välja eesmärgi, mille järgi peaks kultuuritöötajate palk tõusma Eesti keskmise palga tasemele. Ta märkis, et riigieelarvest palka saavate kultuuritöötajate palk on kolme aastaga tõusnud 731 eurolt 1150 eurole.

Teema-aastatel peatudes ütles Saar, et 2017. aasta oli laste ja noorte kultuuriaasta, mis oli suunatud järelkasvu väärtustamisele. Ta märkis, et 1. septembril rakendus huvitegevuse reform, mille eesmärk on tagada, et igal lapsel peab olema võimalus saada osa huvitegevusest. „Sellest aastast on huvitegevuse toetusmeetme maht 15 miljoni eurot,“ lausus Saar.

Minister ütles, et alanud aasta keskmes on Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamine mitut aastat hõlmava EV100 juubeli- ja kultuuriprogrammiga, kuid 2018. aasta on ka kultuuripärandiaasta. Ta avaldas muret selle üle, et kolmandik ehitismälestistest on halvas või avariilises olukorras. Kultuurimälestiste säilimise tagamiseks jõuab Saare sõnul lähikuudel Riigikokku Kultuuriministeeriumis valminud uus muinsuskaitseseadus. Samuti märkis ta, et enam tuleks väärtustada ka praegu loodavat arhitektuuri.

Kultuurilisest mitmekesisusest rääkides ütles Saar, et üks väljakutse on vähendada segregatsiooni ja hoogustada erinevate kogukondade koostööd. „2017. aastale tagasi vaadates on meil hea meel, et märkimisväärselt on elavnenud kultuurielu Ida-Virumaal ja Narvas,“ sõnas Saar. „Ühise keeleruumi tekkimisele on kaasa aidanud keelekohvikud.“

Saar peatus oma kõnes ka rahvakultuuril, mille eelmise aasta suursündmus oli XII noorte laulu- ja tantsupidu „Mina jään“. Kultuuriministeeriumi haldusala üks olulisemaid sündmusi eelmisel aastal oli ministri sõnul Eesti Filmimuuseumi avamine Maarjamäel Tallinnas. Samuti võttis ta kokku möödunud aasta arengud ja toetused etenduskunstide, filmikunsti, helikunsti, kirjanduse ja kirjastamise, kujutava kunsti ning kultuuriajakirjanduse ja meedia valdkonnas.

Läbirääkimistel Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Laine Randjärv avaldas muret laulu- ja tantsupeo rahastuse ja saatuse üle ning soovitas seda teemat läbianalüüsitult käsitleda ka kultuurivaldkonna arengustrateegias aastani 2030.

Isamaa ja Res Publica fraktsiooni nimel kõnelenud Viktoria Ladõnskaja-Kubits ütles, et järgmisi suuri eesmärke seades on eelkõige vaja mõelda investeeringutele ning otsustada, mida teha ERRi võimaliku uue maja, Rahvusooper Estonia ja Rahvusraamatukoguga.

Vabaerakonna fraktsiooni nimel rääkinud Krista Aru kiitis rahvusvahelistumisele ja dialoogile suunatud kultuuripoliitikat ning kultuuritöötajate palga tõstmist, kuid juhtis samas tähelepanu rahvapärandi väärtustamise ja hoidmise tähtsusele.  

Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Aadu Must ütles, et Eesti kultuuripärandit on sedavõrd palju, et selle korrashoidmine ainult riigi rahast pole võimalik, tuleb teha karme ja raskeid valikuid ning kutsus üles koostööle erinevate ametkondade ja valdkondade vahel.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Hardi Volmer lausus, et riigi raha on kultuuripoliitika tegemise põhivahend, kuid toonitas samas ühiskondliku loomevõime ja selle jätkusuutlikkuse olulisust.

Riigikogu võttis vastu kolm seadust:        

Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega (532 SE) viiakse lennundusseaduse vastav peatükk kooskõlla EL-i määrusega, mis reguleerib nii ärilist kui ka mitteärilist lennutegevust. Siiani oli EL-i tasandil reguleeritud vaid äriline lennutransport. Lennundusseaduse täiendamisel on arvestatud ka vajadust viia lennundusseadus kooskõlla EL-i vastava määrusega, mis reguleerib lennunduspersonali kvalifikatsiooni ja lubadega seonduvat.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 70, vastu oli kuus saadikut ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (494 SE) sätestab muuhulgas elektroonilise relvaloa väljastamise võimaluse. Praegu on kasutusel üksnes paberkandjal relvaluba. Kui jahipidamisõigust tõendavad dokumendid on elektrooniliselt väljastatud, siis ei pea neid paberkandjal jahil kaasas olema. Seaduse kohaselt on võimalik relvaloa taotlejal eestikeelset relvaeksamit sooritada tõlgi abil ka võõrkeeles.

Riigikogu vaatas läbi muudatusettepanekud ja teise lugemise käigus viidi seadusesse sisse rida muudatusi. Peale helisummuti kasutamise õiguse suurendati ka füüsilise isiku omandis olevate tulirelvade padrunite hulka seniselt 100 padrunilt 200 padrunile ning relvaloa omanikul on õigus omada kuni 5000 sütikut.

Läbirääkimistel võtsid sõna Madis Milling (RE), Rein Randver (SDE), Henn Põlluaas (EKRE), Jaanus Karilaid (KE), Raivo Aeg (IRL) ja Külliki Kübarsepp (VA).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 52 ja vastu oli 33 saadikut.

Valitsuse algatatud laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse (557 SE) eesmärk on laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ühinemine ning rakendamine Eestis. Konventsiooni eesmärk on kaitsta merekeskkonda laevade ballastvee kaudu edasi kanduda võivate võõrliikide eest. Võõrliikide levikut loetakse üheks viiest põhilisest ohust looduse mitmekesisusele.

Põhiline muudatus on, et ballastvett kasutavad laevad peavad hakkama merre pumbatavat ballastvett nõuetekohaselt käitlema, mis tähendab, et laevadele tuleb paigaldada puhastussüsteemid.

Konventsiooniga ühinemine võimaldab Eesti lipu all sõitvatel laevadel taotleda nendest nõuetest vabastusi. Vabastusi on võimalik anda laevadele, mis sõidavad kindlaksmääratud sadamate vahel. Eestis taotletakse vabastusi eeldatavalt regulaarliinidele, näiteks Tallinna–Helsingi ja Tallinna–Stockholmi liinidele. Eestis hakkab vabastusi andma Veeteede Amet, mis täidab Eestis mereadministratsiooni ülesandeid. Laevadele puhastussüsteemi mittepaigaldamine on õigustatud, kui regulaarliinide sadamate võõrliigid on samad.

Konventsioon võeti Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni peaassambleel vastu 2004. aastal ja jõustus rahvusvaheliselt möödunud aasta 8. septembril. Konventsiooni on ratifitseerinud, heaks kiitnud või sellega ühinenud 63 riiki, mis esindavad 68,51 protsenti maailma kaubalaevastikust.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 70 saadikut ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Riigikogus läbis esimese lugemise kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (570 SE) on seotud AS Tallinna Sadama ja AS Enefit Greeni aktsiate börsil noteerimise ettevalmistamisega. Selleks, et riigil poleks aktsionärina teiste aktsionäride ees eelist, peab riik taandama end teiste aktsionäridega samasse inforuumi.

Eelnõuga tagatakse riigi osalusega börsil noteeritud äriühingute tegevuse kooskõla börsireeglitega ja kõigi aktsionäride võrdne kohtlemine. See võimaldab saavutada riigi osalusega äriühingu aktsia õiglase väärtuse nii riigile kui ka erainvestoritele, kuna riik on sunnitud käituma tavapärase investorina ehk erainvestori printsiipidest ning neile kättesaadava info alusel. Eelnõuga sätestatakse, et riigi osalusega äriühingu puhul, mille väärtpaberid on noteeritud börsil või mille noteerimiseks on esitatud avaldus, ei kohaldata neid riigivaraseaduse sätteid, mis on vastuolus väärtpaberiturul kehtivate äriühingu juhtimise, teabe avalikustamise ja erikontrolli tegemise nõuetega.

Eelnõu muudatuste kohaselt ei saa valitsus edaspidi küsida äriühinguga seotud otsuste tegemiseks äriühingu mitme aasta strateegiat ja finantsplaane. Samuti ei ole hea tava, et börsil oleva äriühingu iga-aastane dividend otsustatakse valitsuse tasandil. Edaspidi ei ole riigil õigust äriühingu erikontrolli läbiviimiseks kasutada oma struktuuriüksust ega ministril õigust saada nõukogu koosolekute protokolle ja materjale, mida käsitletakse siseinfona. Kohaldada ei saa ka nõuet, et riigi osalusega äriühingute osalemine teistes äriühingutes peab olema otsustatud üldkoosolekul.

Seletuskirjas märgitakse, et riigil on 2017. aasta detsembri seisuga osalus 29 tegutsevas äriühingus.

Valitsuse algatatud pankrotiseaduse, krediidiasutuste seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse (pankrotihalduri tasu) eelnõu (575 SE) eesmärk on anda töötajatele kiirem ja lihtsam võimalus tööandja maksejõuetuse korral saada Töötukassast maksejõuetushüvitis ning tagada õigusselgus ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu väljamaksmise ajas ja arvestamise metoodikas. Kohtule pannakse kohustus hinnata tööandja maksejõulisust töötaja esitatud andmete põhjal juba siis, kui kohus teeb määruse pankrotiavalduse menetlusse mittevõtmise kohta. Selle määrusega saab töötaja pöörduda Töötukassasse, et taotleda maksejõuetushüvitist. Varatutes pankrotimenetlustes antakse kohtutele õiguslik alus tasuda pankrotihaldurile ka tunnitasu alusel. Ühtlasi võimaldatakse ajutisel halduril esitada tasu- ja kulutuste hüvitise nõue sissemakseta osaühingu osaniku vastu.

Istung lõppes kell 17.44.

Istungi stenogramm.

Fotod kultuuriministri ülevaatest.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside