Külmutatud varade kasutuselevõttu võimaldav eelnõu läbis teise lugemise
Riigikogu kuulas tänasel istungil ära rahandusminister Mart Võrklaeva ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest ja lõpetas rahvusvaheliste sanktsioonide alusel Venemaa külmutatud varade kasutuselevõttu võimaldava eelnõu teise lugemise.
Võrklaev ütles Riigikogu ees, et Eesti eelarvepoliitika on olnud järjepidevalt suunatud jätkusuutlikkusele ja makromajanduse tasakaalustamisele, mis loob pikaajaliseks arenguks sobiva keskkonna. „Kahjuks on aastakümneid kestnud jätkusuutlik eelarvepoliitika hakanud rajalt kõrvale kalduma. Headel majanduskasvu aastatel lasti eelarve defitsiiti. See oleks olnud aeg eelarvepositsiooni parandamiseks ja reservide kogumiseks. Lisaks on keskendutud vaid uute kulude tegemisele,“ rääkis ta.
Võrklaeva sõnul on Eestit tabanud mitmed kriisid ning juba kaks aastat tõrjub Ukraina rahvas oma agressiivse naabri Venemaa rünnakuid. „Kombinatsioon kõigest eespool mainitust on viinud Eesti riigi eelarve keerulisse seisu. Puudujäägi vähendamine ja fiskaalselt jätkusuutlikule rajale naasmine on riigi pikemaajaliste eesmärkide saavutamisel väga olulised,“ ütles ta ning lisas, et valitsuse eelarvestiimul on aidanud majandusel langusaastaid paremini üle elada, kuid ilma eelarvepuudujääki vähendavate meetmete elluviimiseta süveneb järgnevatel aastatel defitsiit veelgi ja valitsussektori võlakoormus jätkab kiiret kasvu.
Ministri kinnitusel mängib riigieelarvega jätkusuutlikumale rajale liikumine väga olulist rolli ka riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisel. „Kui me ei kasuta maksumaksja raha vastutustundlikult praegu, pärsib see ka meie pikaajalist arengut ja seatud eesmärkide elluviimist. Vastutustundliku raha kasutamisega käib kaasas ka riigi efektiivsemaks muutmine, mis muu hulgas vähendab bürokraatiat ning toob riiki kodanikele ja ettevõtjatele lähemale,“ ütles Võrklaev, kes andis lisaks aastaettekandele ülevaate ka avaliku teenistuse arengusuundadest.
Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu Isamaa, Madis Kallas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist.
Riigikogu võttis vastu ühe otsuse
Riigikogu võttis 46 häälega vastu rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse“ (403 OE), millega nimetatakse tänavu 1. juunist kuni 31. maini 2026 Eesti esindajaks Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomitees rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann.
Kontrollkomitee vastutab panga raamatupidamisdokumentide auditeerimise eest ning esitab panga nõukogule iga-aastase audiitori järeldusotsuse. Alates 2019. aasta 1. juunist on komitees Eestit esindanud Riigikogu liige Aivar Kokk.
Viis eelnõu läbis teise lugemise
Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (332 SE), mis loob riigisisese mehhanismi, et tagada agressorriigi varaline vastutus rahvusvahelise õiguse kõige raskemate rikkumistega tekitatud kahju eest. Muudatus lubab kasutada Venemaa õigusvastastele tegudele kaasa aidanud inimeste ja ettevõtete varasid, mis on sanktsioonide alusel külmutatud, ettemaksuna kahjude eest, mida Venemaa Ukrainale võlgneb. Lisaks täpsustab eelnõu rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisel riigiasutuste pädevusi ning annab neile sanktsioonide rakendamiseks ja järelevalveks selgemad õiguslikud alused.
Teise lugemise eel viis põhiseaduskomisjon eelnõusse seitse muudatusettepanekut, sealhulgas muudatuse, mille kohaselt otsustab vara kasutamise kahjuhüvitise ettemaksuna haldusmenetluse käigus Välisministeerium. Algses sõnastuses tulnuks vara kasutamiseks taotleda luba halduskohtult.
Eelnõu kohaselt eeldab kahjuhüvitise ettemaksuna vara kasutamise otsuse tegemine, et õigusvastase teoga on tekitatud kahju, mis on tõendatud ja mis tuleb rahvusvahelise õiguse kohaselt hüvitada, ning kahjustatud välisriik on esitanud kahju tekitanud välisriigile vastava nõude, mida kahjutekitaja ei ole mõistliku aja jooksul täitnud. Eestis vara kasutamise menetluse alustamiseks peab olema Eestile esitatud sellekohane palve ning palve esitanud riigiga peab olema kokku lepitud kahjuhüvitise ettemaksuna vara kasutamise ja vara omanikule nõudeõiguse loovutamise tingimused. Lisaks peab olema piisavalt tõendatud vara omaniku seos õigusvastase teoga.
Eelnõusse tehtud muudatuse kohaselt tuleb Välisministeeriumil välja selgitada kõik varaga seotud asjaolud ja omandisuhted ning tuvastada, et ei esine erandlikke asjaolusid, mille tõttu kaaluksid isiku huvid üles vajaduse meedet rakendada. Vara omanikul on eelnõu kohaselt õigus vaidlustada vara kasutamise otsus halduskohtus.
Läbirääkimistel võtsid sõna Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Kalev Stoicescu Eesti 200, Urmas Reinsalu Isamaa, Marko Mihkelson Reformierakonna ja Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud toetust. Katkestamise poolt oli seitse ja vastu 49 Riigikogu liiget.
Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu (257 SE), mille eesmärk on tagada kaitse tööalase tegevusega teatavaks saanud ELi õiguse rikkumisest teavitajale. Eelnõuga luuakse miinimumraamistik ELi õigusest tulenevate nõuete rikkumisteadete vastuvõtmiseks, järelmeetmete ja tagasiside andmiseks ning teavitaja kaitsmiseks. Eelnõu eesmärk on reageerida võimalikult kiiresti ja tulemuslikult ELi õigusega vastuolus olevatele tegudele.
Eelnõuga sätestatakse rikkumisest teavitaja kaitse tingimused ja ulatus. Uus regulatsioon näeb ette teavitamise viisid ja kanalid ning määrab, millal, mis ulatuses ja tingimustel teavitaja kaitse kohaldub. Riigi ja omavalitsuste ametiasutustel ja nende hallatavatel asutustel ning vähemalt 50 töötajaga ettevõtetel tekib eelnõu järgi kohustus luua ELi õiguse rikkumisest teavitamiseks teavituskanal.
Kaitse saamiseks on nõutav, et teavitajal on põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud, rikkumine kuulub seaduse kohaldamisalasse ja teavitamine toimub seadusega kooskõlas. Kaitse saamine ei sõltu teavitaja motivatsioonist ega tegutsemisest avalikes huvides, vaid eelkõige on vajalik, et teavitatakse konkreetsetes valdkondades ELi õigusest tulenevate nõuete rikkumisest, esmalt on teavitatud asutusesiseselt või pädevat asutust ning teavitajal on alust uskuda, et info vastab tõele.
Eelnõuga üle võetava ELi teavitajate kaitse direktiivi pidid liikmesriigid üle võtma 2021. aasta detsembriks. Eelnõu on planeeritud jõustuma tänavu 1. septembril.
Läbirääkimistel võtsid sõna Liisa Pakosta Eesti 200, Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna ja Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsioonist. Samuti võttis sõna fraktsiooni mittekuuluv Kalle Grünthal.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Keskerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Katkestamist toetas 18 ja selle vastu hääletas 50 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu (378 SE), millega tehakse tehnilise iseloomuga muudatusi, et tagada seaduse parem kooskõla ELi õigusega.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks loomse toidu saasteainete riikliku järelevalve reguleerimise korra volitusnorm, sest seda reguleerivad ELi määrused. Samuti nähakse ette võimalus volitatud labori teenuse sisseostmiseks, kui labor asub teises ELi liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis, ning täpsustakse toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemisega seotud loa taotlemist.
Teise lugemise läbis rahanduskomisjoni algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (391 SE), millega suurendatakse Riigikogu rolli põhiseaduslike institutsioonide eelarveotsuste tegemisel ning välditakse olukorda, kus valitsus otsustab nende sõltumatute institutsioonide rahastamise üle, kelle ülesanne on täitevvõimu tegevuse sõltumatu kontrollimine ja tasakaalustamine.
Eelnõu loob aluse, et põhiseaduslike institutsioonide eelarvetaotlused kiidab heaks Riigikogu rahanduskomisjon enne riigieelarve eelnõu algatamist Riigikogus. Valitsusel on ka edaspidi õigus ja kohustus hinnata põhiseadusliku institutsiooni eelarvetaotlust. Põhiseaduslikud institutsioonid esitavad eelarvetaotlused täies ulatuses rahanduskomisjonile ja Rahandusministeeriumile ning erimeelsuste korral esitab valitsus eriarvamuse koos põhjendusega komisjonile. Rahanduskomisjoni otsus ja põhiseaduslike institutsioonide eelarvetaotlused lisatakse lisadena riigieelarve eelnõu seletuskirja juurde.
Teise lugemise eel tegi rahanduskomisjon eelnõusse muudatuse, mille kohaselt arvestab komisjon põhiseaduslike institutsioonide eelarvemahtude heakskiitmisel makromajandusprognoosiga.
Põhiseaduse järgi on Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, Õiguskantsler ja Riigikohus põhiseaduslike institutsioonidena oma tegevuses sõltumatud. Algatajate sõnul tähendab sõltumatus kui demokraatliku õigusriigi alus ja võimude lahususe kindlustaja kõige üldisemalt, et põhiseaduslikud institutsioonid peavad oma ülesannete täitmisel olema vabad muude riigivõimuharude, eelkõige täitevvõimu survest.
Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Jaak Aab.
Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud euro kasutusele võtmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (399 SE), millega kehtestatakse ühe- ja kahesendistele euromüntidele sularahas arveldamisel kohustuslikud ümardamisreeglid. See tähendab, et kaupmehel on kohustus sularahamakse korral ostukorvi maksumus ümardada üles- või allapoole lähima viie sendini. Lõplik ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga, ümardatakse allapoole, ning summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa eurosendiga, ümardatakse ülespoole.
Muudatusega väheneb vajadus ühe- ja kahesendiseid münte juurde toota. Praegu saavad inimesed neid münte kauplustest vahetusrahana, kuid kasutavad neid ostmisel ise väga vähe. Seetõttu langeb enamik münte ringlusest välja ja tekib vajadus neid juurde toota. Väikese nimiväärtusega müntide tootmis- ja käitlemiskulud on võrreldes nende väärtusega aga ebaproportsionaalselt suured ning nende tootmise ja käitlemise mõju keskkonnale on suur.
Esimese lugemise läbis neli eelnõu
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (400 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle ELi liikluskindlustuse direktiivi muudatused.
Eelnõu kohaselt tuleb kindlustama hakata kergliikureid, mille kiirus ulatub üle 25 kilomeetri tunnis või üle 14 kilomeetri tunnis, kui sõiduk kaalub üle 25 kilogrammi. Kindlustatud peab olema iga sõiduk, mis liigub maismaal üksnes mootori jõul. Erand tehakse mootoriga ratastoolidele ja üksnes piiratud alal kasutatavatele sõidukitele nagu murutraktorid. Selleks, et lihtsamini aru saada, kas sõidukile laieneb kohustuslik liikluskindlustus või mitte, plaanib Eesti Liikluskindlustuse Fond teha veebi abimaterjali.
Lisaks kergliikurite kindlustamise nõudele võetakse Eesti õigusesse üle põhimõte, et kui kindlustusselts läheb pankrotti, peab igas liikmesriigis olema garantiifond, mis hüvitab kahjud maksevõimetu ühingu eest. Eestis saab selleks Eesti Liikluskindlustuse Fond, kes kogub maksejõuetuse katteks vahendeid kindlustusseltsidelt.
Eelnõuga tõusevad ka maksimaalselt hüvitatavate kindlustussummade piirmäärad: asjakahju korral 1,2 miljonilt 1,3 miljonile eurole ja isikukahju korral 5,6 miljonilt 6,45 miljonile eurole. Eelnõu seletuskirja järgi on Eesti keskmine asjakahju ligikaudu 2200 ja isikukahju 4200 eurot. Eesti läbi aegade suurim liikluskindlustuse kahju on aastast 2018 summas 5,6 miljonit, millest isikukahju oli 5,4 miljonit eurot.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (385 SE), mis lihtsustab välislepingute ettevalmistamise ja sõlmimise menetlust. Suurim kavandatav muudatus puudutab välislepingu materjalide Välisministeeriumile esitamist ning välislepingute muudatuste menetlemist eri tasanditel. Muudatusi kavandatakse ka välislepingute jõustamise, reservatsioonidele ja deklaratsioonidele vastuväidete tegemise ning välislepingute peatamise ja peatamise lõpetamise korda.
Eelnõuga korrastatakse ka välissuhtlemisseaduses sisalduvaid volitusnorme, sealhulgas andmekogude asutamise volitusnorme, ning viiakse lõpule andmekaitsereform. Uusi andmekogusid eelnõuga ei looda, samuti ei muudeta olemasolevate toimimist ega neis töödeldavate andmetega seonduvat.
Esimese lugemise läbis õiguskomisjoni algatatud turvategevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (413 SE), mille eesmärk on lahendada tänavu 1. juulil jõustuvas turvategevuse seaduses tuvastatud kitsaskohad. Eelnõuga jäetakse seaduse kohaldamissalast välja need siseturvakorraldajad, kes pole palganud turvatöötajat ega turvaettevõtjat, vaid kasutavad oma vara valvamiseks üksnes tehnilisi vahendeid ja enda töötajaid. Muudatuse kohaselt ei pea nad edaspidi vastama turvaettevõtjatega samadele nõuetele, sealhulgas omama eriväljaõpet.
Teise muudatusega jääb kehtima praegune kord, kus turvaettevõtjad peavad säilitama turvaobjekti valvamisel ja kaitsmisel ning korra pidamisel kasutatava tehnilise vahendi salvestisi ühe kuu. Suvel jõustuvas seaduses on säte, mis kohustaks salvestisi säilitama kuus kuud. Muudatuse kohaselt jääb kuuekuuline säilitamiskohustus alles vaid juhul, kui salvestise töötlemisel on tuvastatud süüteotunnustega tegu.
Lisaks viiakse eelnõuga seadusesse täpsustav säte, millega kehtestatakse turvateenistujale selgesõnaline nõue läbida lisaks täienduskoolitusele ka vastavalt kas valvetöötaja, turvatöötaja või turvajuhi õpe.
Riigikogus läbis esimese lugemise Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (387 SE), millega soovitakse tunnistada kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta inimeste hääletamisõigus kohalike volikogude valimistel. Kui praegu saavad kohalikel valimistel osaleda ka välismaalased, kes elavad Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiva elukoha aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, siis eelnõu järgi saaksid kohalikel valimistel osaleda üksnes Eesti ja ELi kodanikud.
Algatajate sõnul on kolmandate riikide kodanike hääletamisõigusest Eesti kohalikel valimistel saanud julgeolekuküsimus ja seda eriti Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja kontekstis ning seetõttu ei peaks Venemaa ja Valgevene kodanikel olema võimalik kohalike volikogude valimisel osaleda.
Läbirääkimistel võttis sõna Vadim Belobrovtsev Keskerakonna fraktsioonist.
Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasilükkamise poolt oli kolm ja selle vastu hääletas 40 Riigikogu liiget.
Kolm eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas tagasi Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta“ eelnõu (367 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek kehtestada Eesti pangandussektorile ajutine solidaarsusmaks, mille määr oleks 50 protsenti panga aastasest kasumist. Ettepaneku kohaselt oleks maks kehtinud aastatel 2024–2027 ning sellega kogutud vahendeid saanuks kasutada Eesti sotsiaal- ja haridusprojektide, samuti infrastruktuuri ning keskkonnasäästlike algatuste rahastamiseks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats Keskerakonna, Tarmo Tamm Eesti 200 ja Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Lõpphääletusel oli eelnõu poolt 14 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.
Riigikogu lükkas tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE), millega sooviti anda Kaitseväe Luurekeskusele julgeolekuasutuse staatus, et tagada Kaitseväe luure ja vastuluure efektiivne toimimine halvenenud julgeolekuolukorras.
Läbirääkimistel võttis sõna Leo Kunnas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata toetas 41 ja selle vastu hääletas kolm Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas tagasi ka Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (370 SE), millega sooviti muuta politseiametniku vande teksti.
Õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata toetas 40 ja selle vastu oli kolm Riigikogu liiget.
Istung lõppes kell 22.14
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]