Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud karistusseadustiku, avaliku teenistuse seaduse ja välismaalaste seaduse muutmise seaduse (416 UA)  teistkordne menetlemine. Uues redaktsioonis on täpsustatud nn valeandmete esitamise sätet, mille kohaselt tunnistatakse kuriteoks Eesti Vabariigi vastane võltsimine. Täpsustatud on massiliste korratuste organiseerimise sätet, mille kohaselt on kriminaliseeritud ka nimetatud teo ettevalmistamine ja üleskutsumine selles osalemisele. Karistus on nimetatud kuritegude eest kolmest kuni kaheksa aastani. Õiguskomisjoni ettepanekul jäeti seadusest välja kodakondsuse seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, samuti kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muudatused. Õiguskomisjon pöördub nende küsimuste juurde tulevikus tagasi iseseisvate seadusemuudatustena.

 

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust. Hääletus: 20 poolt, 46 vastu. Eelnõu saadeti kolmandale lugemisele.

Valitsuse algatatud riigivaraseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (568 SE) eesmärk on täiendada riigivaraseaduse järgi riigivara võõrandamisel tekkiva ostueesõigust käsitlevad õigusnorme ja muuta õigustatud isikute eelistingimustel riigivara ostmise õigus sõltuvaks nende aktiivsest osalemisest võõrandamiseks korraldatavast enampakkumisest, vähendada võõrandamise menetluse ajakulu ja halduskoormust, tagades seejuures õigustatud isikutele võimalus omandada kinnisasi enampakkumisel kujunenud hinnaga. Samuti on eesmärgiks võimaldada Eesti riigile mittevajaliku riigivara võõrandamine või kasutusse andmine seadust kohaldamata, kui valitsusdelegatsioonid või muud pädevad institutsioonid on sõlminud sellekohase rahvusvahelise kokkuleppe.

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (535 SE) eesmärgiks on muuta seadust tulenevalt vajadusest paremini planeerida kaadrikaitseväelaste karjääri, väärtustada võrdsete kutseoskustega teenistujaid ning võimaldada neil teenida vastavaid kutseoskusi eeldavatel ametikohtadel. Samuti lahendatakse kaitseväe korralduse seaduse jõustumisega tekkinud probleemid kaitseliidus seoses kaitseväelaste teenistuse korraldamisega, kaadrisõduri ja kaadriallohvitseri ametikohale määramise ja vabastamisega ning kaitseväelaste puhkusele lubamise ja lähetamisega.

 

 

Valitsuse algatatud karistusseadustiku, väärteomenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, karistusregistri seaduse ning kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõul (562 SE) on kaks eesmärki: esiteks võimaldada väärtegude puhul asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamine ning teiseks elektroonilise valve rakendamise võimaluste suurendamine.

Valitsuse algatatud tuleohutuse seaduse eelnõu (513 SE) mille põhisisuks on reguleerida füüsiliste ja juriidiliste isikute ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja organite kohustusi, õigusi ja vastutust tuleohutuse tagamisel. Samuti riikliku järelevalve teostamine.

Valitsuse algatatud päästeseaduse eelnõu (514 SE) reguleerib päästeasutuste ülesandeid ja korraldust ning päästetegevuses vabatahtlikkuse alusel osalevate abipäästjate, kohaliku omavalitsuse, mittetulundusühingu, sihtasutuse või ettevõtja õigusi ja kohustusi. Eraldi peatükis on käsitletud meetmeid, millega muudetakse täpsemaks isikute põhiõiguste ja vabaduste piiramine päästeasutuse ülesannete täitmisel ja isikute ohutuse tagamisel.

 

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse eelnõu (537 SE) eesmärgiks on eelkõige suurem õigusselgus. Seaduse struktuuri korrastamine ja regulatsiooni süstematiseerimine võimaldab suurema selguse ja süsteemsuse saavutamist, muutes vajamineva regulatsiooni leidmise nii õiguse adressaadile kui ka õiguse rakendajale lihtsamaks ja andes samas kehtivast õigusest ülevaatlikuma pildi. Tulenevalt asjaolust, et kehtivat seadust on muudetud 48 korral, on kehtiv õigus muutunud paljudele õiguse subjektidele raskesti hoomatavaks. Seaduse uue tervikteksti väljatöötamise raames toimub välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise ning Eestist lahkumise, samuti menetluslike küsimuste ja õigusliku vastutuse regulatsiooni korrastamine ja ümberstruktureerimine. Olemuslikke muudatusi kehtivas välismaalaste õiguses eelnõuga ei kavandata.

Infotunnis vastas justiitsminister Rein Lang Karel Rüütli esitatud küsimusele tsiviilkontrolli ja Eiki Nestori esitatud küsimusele avaliku teenistuse seaduse kohta. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas Mailis Repsi esitatud küsimusele hariduspoliitika kohta. Sotsiaalminister põllumajandusministri ülesannetes Hanno Pevkur vastas Arvo Sarapuu esitatud küsimusele põllumajandustoetuste ja Ester Tuiksoo esitatud küsimusele põllumajanduse olukorra kohta.

 

Istungi stenogramm on internetis siin:

 

Riigikogu pressitalitsus