Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus läbisid täna esimese lugemise kooseluseaduse rakendusaktid, millele tuginedes saaks tuleva aasta 1. jaanuarist kehtima hakkavat kooseluseadust igapäevastes praktilistes olukordades rakendada.

38 Riigikogu liikme algatatud kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõu (114 SE) näeb ette enam kui 80 seaduse muutmist. Rakendussätted on vajalikud näiteks selleks, et kooselu saaks kanda riiklikusse registrisse ning kindlaks määrata elukaaslase ülalpidamiskohustust ja pärimisõigust.

Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Vitsut, Yoko Alender, Martin Helme, Mihkel Raud, Jüri Adams ja Viktoria Ladõnskaja. Läbirääkimistel sõna võtnud fraktsioonide esindajad tõid välja oma seisukohad.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas 41 ja vastu oli 42 Riigikogu liiget. Seega läbis eelnõu esimese lugemise.

Eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 8. detsember.

Kooseluseaduse võttis vastu Riigikogu eelmine koosseis, kuid enne jõustumist tuleva aasta algul on vaja Riigikogul vastu võtta rakendusaktid, mille vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust.

Riigikogu võttis täna vastu neli seadust.

  1. Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud töövõimetoetuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (84 SE), millega lükatakse töövõimereformi käivitumine poole aasta võrra edasi ehk 1. juulile 2016. Töövõimereformi käivitumist lükati edasi, et arendada välja infosüsteemid, valmistada ette rakendusaktid ja korraldada töövõime hindamist. Lisaks likvideeritakse seadusega töövõimetuspensionilt töövõimetoetusele üleminekul sissetulekuaugu tekkimise võimalus, millega tagatakse inimestele toetuse näol sujuv sissetuleku jätkumine. Samuti täpsustatakse terviseandmete töötlemise nõudeid, mis peavad tagama delikaatsete isikuandmete käsitlemise minimaalselt vajalikes piirides. Seadusega lihtsustatakse ka töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise üheaegset taotlemist. Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 61 ja vastu oli 16 Riigikogu liiget.
  2. Riigikogu võttis 76 poolthäälega vastu valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse (101 SE). Seadusesse tehti täiendusi ja täpsustusi, mis on vajalikud eelkõige kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonide ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetuste ja kalamajandusliku riigiabi andmise paremaks korraldamiseks. Muudatuste tegemise on tinginud Euroopa Komisjoni antud uued õigusaktid, mida kalandusturu korraldamise seaduse vastuvõtmise ajal veel ei olnud, ning praktikas tõstatatud küsimuste lahendamine.
  3. Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse (99 SE), millega lükatakse 1. jaanuariks 2016 planeeritud kütuse aktsiisitõusud edasi ühe kuu võrra ehk 1. veebruarile 2016. Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 54 ja vastu neli Riigikogu liiget. Erapooletuks jäi kuus Riigikogu liiget.
  1. Häältega 58 poolt, kaks vastu ja kaks erapooletut, võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse (120 SE), millega viiakse sisse selle aasta riigieelarve muudatused, mis kohandavad kulusid seoses muutunud vajadustega. Riigieelarve kulude ja tulude kogumaht selle tulemusel ei muutu, kuid täpsustuvad ministeeriumide ja teiste asutuste jooksva aasta kulud.

Riigikogu lõpetas viie eelnõu teise lugemise.

  1. Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (97 SE). Eelnõuga muudetakse riigilõivumäärasid lähtudes ekvivalendipõhimõttest või kulupõhimõttest Keskkonnaministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas ning välisesindustes toimingute tegemisel. Muudatus avaldab mõju kõikidele ettevõtjatele ja ka füüsilistele isikutele, kes maksavad riigilõive vastavate toimingute tegemise või lubade väljastamise või muutmise korral. Muudatus tervikuna ei too ettevõtjatele ja füüsilistele isikutele kaasa uusi kohustusi ega nõua neilt täiendavaid tegevusi.
  2. Valitsuse algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (70 SE). Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta. Direktiivi ülevõtmine toob senistes regulatsioonides kaasa mitmeid muudatusi, milles käsitletakse spetsialistide liikuvust EL-i riikide vahel. Kõigile huvitatud kutsealadele tekib võimalus pakkuda Euroopa kutsekaarti, mis võimaldab kvalifikatsioonide lihtsamat ja kiiremat tunnustamist. Muudatustega selgineb süsteem ka tarbijatele, kuna liikmesriike kutsutakse üles läbi vaatama reguleeritud kutsealade kohaldamisala. Lisaks võetakse kasutusele hoiatussüsteem, mis kohustab riiklikke pädevaid asutusi hoiatama üksteist kutsealaste rikkumiste korral, eelkõige tervishoiusektoris.
  3. Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ning elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (51 SE). Eelnõu tõhustab meetmeid, mis tagavad telefoni-, mobiiltelefoni- ja lühinumbri numeratsiooni efektiivsema kasutamise. Eelnõu näeb ette olukorra lahendamise, kus numeratsioon on kasutusele võtmata või seda kasutatakse ebaefektiivselt, sealhulgas näiteks ka eritariifsete kõnede petuskeemide korraldamiseks. Eelnõuga muudetakse jälitus- või julgeolekuasutuse tsentraalse jälgimisseadme abil teostatud toimingute kohta kogutavate logifailide säilitamise aega seniselt 5-lt aastalt 10-le aastale. Kuna kohtu loal jälitustegevuse käigus kogutud tõendiks olevat logifaili ei saa hävitada enne, kui on läbi võimalike kohtuvaidluste aegumise tähtaeg, siis pikendatakse logifailide säilitamise tähtaega, kuna neil võib olla kohtumenetluses tõendi tähtsus.
  4. Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (73 SE). Eelnõuga reguleeritakse arst-residentide osalemist tervishoiuteenuse osutamisel ja täpsustatakse tervishoiuvaldkonna üliõpilaste tervishoiuteenuse osutamisel osalemise tingimusi. Lisaks laiendatakse eelnõuga üldarstiabiteenuse osutajate ja haiglat või õendushaiglat pidavate teenuseosutajate õiguseid selliselt, et nad saavad väljaspool tavapärast majandustegevust anda kasutusse neile kuuluvat kinnisasja. Samuti laiendatakse üldarstiabiteenuse osutajate ja õendushaiglat pidavate teenuseosutajate teenuste valikut füsioteraapiateenusega.
  5. Valitsuse algatatud sotsiaalseadustiku üldosa seaduse eelnõu (93 SE). Eelnõuga kehtestatakse Eesti õiguses sotsiaalseadustiku üldosa uus seadus, millega luuakse ühtsed alused Eesti sotsiaalkaitsesüsteemile ja sotsiaalkaitse korraldusele. Sotsiaalseadustik loob õiguslikud alused, et kaitsta inimest ja perekonda, ennetades, kõrvaldades või vähendades sotsiaalseid riske terviklikult eelkõige töötuse, haiguse, emaduse, töövõimetuse, vanaduse, toitja kaotuse, laste kasvatamise, kuriteoohvriks langemise, sotsiaalse erivajaduse ja toimetulekuraskuste korral. Määratakse ka sotsiaalõiguse põhimõisted – sotsiaalkaitse ja hüvitis ning rahaline ja mitterahaline hüvitis selle liikidena.

Riigikontrolör Alar Karis andis Riigikogule ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2014. aastal.

Karis märkis, et Riigikontrolli ülevaates toodud probleemid on paljuski lahendatavad mitte järjekordsete strateegiate ja uhkete nimedega dokumentide väljatöötamise kaudu, vaid lihtsalt asjaosaliste isikute kokkuleppimise teel.

„Kui siis on vaja kokkulepe lühidalt kirja panna ning kavaks nimetada, siis minugi poolest. Tähtis on teadvustada, et mitte paber ega plaan ei muuda pärsielu, vaid teod, töö ja koostöö,“ ütles Karis. Tema sõnul andis Riigikontroll just riigi koostoimivuse põhimõttest lähtudes seekord oma ettepanekutega panuse tööturuprobleemide lahendamisse.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Ammas ja Aivar Sõerd.

Esimese lugemise läbis lisaks kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõule veel viis eelnõu, üks eelnõu langes esimesel lugemisel menetlusest välja.

  1. Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Riigi 2014. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (85 OE), eesmärk on anda ülevaade riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest ning võimaldada Riigikogu-poolse kontrollifunktsiooni teostamist Vabariigi Valitsuse suhtes, anda valitsusele võimalus selgitada oma tegevust aruandeaastal ning esitada Riigikogule vajalik informatsioon uute eelarveliste otsuste tegemiseks.
  2. Riigikogu lõpetas 57 Riigikogu liikme algatatud Riigikogu otsuse “Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine Eesti narkopoliitika ja HIV ennetustegevuse analüüsimiseks ning ennetustegevuse tõhustamiseks” eelnõu (122 OE) esimese lugemise. Eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 4. detsember.
  3. Riigikogu lõpetas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (96 SE) esimese lugemise. Selle eelnõu eesmärk on võimaldada füüsilisele isikul, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik, kuid samas elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel, omandada kinnisasja kuni 0,2 ha, mis annab isikule võimaluse osta maad aiandusühistutes. Eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 8. detsember.
  4. Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (108 SE). Lepingute eesmärk on määrata kindlaks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline riigipiir ning piiritleda eelnimetatud kahe riigi vahelised Narva jõe ja Soome lahe merealad. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Häältega 13 poolt, 63 vastu, üks erapooletu ei leidnud ettepanek toetust. Läbirääkimistel võtsid sõna Henn Põlluaas ja Andres Herkel. Eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 9. detsember.
  5. Valitsuse algatatud keskkonnaseire seaduse eelnõuga (100 SE), täpsustatakse ja tõhustatakse keskkonnaseire korraldust, kaasajastatakse sätteid ja viiakse keskkonnaseadustiku keskkonnaseire seadus kooskõlla teiste keskkonnaseadustiku seadustega. Eelnõu keskendub peamiselt seire korraldusele. Eelnõu sätestab vastutavate täitjate kohustused, seirejaamade ja -alade rajamise ning seire käigus saadud andmete töötlemise ja hoidmise korra. Eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 9. detsember.

Riigikogu menetlusest langes välja Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (92 SE), millega sooviti kaotada 1. mail 2014 kehtima hakanud kitsendus, et äriühingu juhatuse liige ei saa ennast töötuna arvele võtta ja tal puudub seetõttu võimalus saada töötuskindlustushüvitist.

Juhtivkomisjoni ettepanekul häältega 49 poolt ja 32 vastu, lükati eelnõu esimesel lugemisel tagasi ja see langes menetlusest välja.

Istung lõppes kell 20.45.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

Tagasiside