Kolm eelnõu läbis esimese lugemise
Tänasel Riigikogu täiskogu istungil läbisid esimese lugemise eelnõud, mis puudutavad rändemenetluse tõhustamiseks välismaalaste seaduse muutmist, ulukikahjustuste vältimiseks jahiseaduse muutmist ja Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga põhikirja muutmist.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine) eelnõu (548 SE), millega soovitakse ajakohastada rändemenetlust ja tugevdada kontrolli rände üle. Seadusemuudatusega soovitakse soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisandväärtust. Teiselt poolt aga ära hoida elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek.
Välismaalastele ja nende Eestisse kutsujatele, sealhulgas tööandjatele ja õppeasutustele, luuakse eelnõuga võimalus suhelda riigiga elektrooniliselt ja paberivabalt, rakendades ühe akna põhimõtet. Andmekogude vahel saab hakata infot vahendama X-tee kaudu, mis muudab asjaajamise kiiremaks ja tõhusamaks.
Julgeoleku kindlustamiseks ja väärkasutuse ennetamiseks sätestatakse, et töötamise eesmärgil elamisloa taotlemisel peab tööandja olema kantud Eesti äriregistrisse ja tõestama vähemalt 12-kuulist tegelikku majandustegevust Eestis.
Elamisloa taotlemisel kehtestatakse täiendavad keeldumise alused, kui leitakse taotleja seos välisriigi julgeolekuasutuste või jõustruktuuridega. Edaspidi ei saa taotlusi ja lisadokumente esitada vene keeles.
Renditöö puhul asendatakse tööandjate puhul ühe kuu töötasu deposiidinõue 18-kuulise eelneva tegeliku majandustegevuse nõudega, mis suurendab tööandjate vastutust ja vähendab süsteemi väärkasutamise riski. Kitsaskohtade lahendamiseks lisatakse püsivalt Eestisse elama asumiseks elamisloa taotlemisel uusi nõudeid, nagu kohanemisprogrammi kohustuslik läbimine ja vähemalt A2-tasemel eesti keele oskus. Viisamenetluses nähakse ette nõue, et välisriigis välja antud dokumendid peavad olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, mis tagab esitatud dokumentide usaldusväärsuse.
Samuti täpsustatakse püsivalt Eestis elava välismaalase määratlust, mille kohaselt on selline isik Eesti elamisloa või elamisõigusega ning tema peamine elukoht asub Eestis.
Kasvuettevõtetes tööle asumisel võimaldatakse lühiajalise töötamise kiirmenetlust, mis lihtsustab talentide kaasamist. Täiendavalt soodustatakse filmide ja sarjade tootmisel osalevate filmimeeskonnaliikmete tegevust Eestis.
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et Eesti rändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisaväärtust, teiselt poolt aga hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Juhitud rändepoliitika peab tagama eesti keele ja kultuuri säilimise, arvestama Eesti lõimumisvõimekusega ning aitama kaasa majanduse jätkusuutlikule arengule ja konkurentsivõime kasvule.
Läbirääkimistel võttis sõna Toomas Uibo Eesti 200 fraktsioonist.
Samuti läbis esimese lugemise valitsuse algatatud Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga põhikirja muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (558 SE), millega kiidetakse heaks panga põhikirja muudatused, mis kaotavad senised laenuandmise piirangud. Panga finantsjuhtimine muutub sellega kaasaegsemaks ja paindlikumaks. Panga riskide juhtimise otsustasandiks on edaspidi aktsionäride esindajad ehk tegevdirektorid.
Esimese lugemise läbis täna ka Isamaa fraktsiooni algatatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (553 SE), mille eesmärk on anda Keskkonnaametile võimalus korraldada aastaringselt jahipidamist ulukite tekitatud kahjustuste vältimiseks. Kehtiv seadus võimaldab seda vaid väljaspool jahiaega.
Kui jahiajal on ulukite küttimismaht täitunud, aga vajadus ulukite küttimiseks on olemas, siis ei saa Keskkonnaamet enam korraldada ulukite jahti, sealhulgas ka nuhtlusisendite jahti. Selle probleemi lahendamiseks soovitaksegi muuta jahiseadust ja anda Keskkonnaametile õigus korraldada aastaringselt jahipidamist ulukite tekitatud kahjustuste vältimiseks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Tamm Eesti 200, Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Andres Metsoja Isamaa fraktsioonist.
Istungi stenogramm
Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]