Keskkonnaminister Rein Randver vastas Riigikogu liikme Tiit Niilo 15. jaanuaril esitatud arupärimisele talumetsade kohta (nr 263). Arupärija lähtus asjaolust, et alanud aastal algab tagastamata või erastamata jäänud endiste talumetsade liitmine riigimetsaga, mis on arupärija arvates vastuolus maareformi eesmärgi ja Eesti metsanduse arengukavaga aastani 2010.

Randver  tsiteeris nimetatud arengukavast, et: riigile jäävat põlis-, see on enne 1940. aastat talle kuulunud metsamaad võõrandatakse vaid siis, kui sellega on võimalik nende maade kasutamist efektiivsemaks muuta, näiteks väikesepindalalistest laustükkidest loobumine. Sealjuures lähtutakse soovist säilitada riigimetsade territoriaalne jaotus maakonniti proportsionaalselt põlise riigimetsa paiknemisega. Kuna metsade majandamist on lihtsam ja odavam piirata riigi- kui erametsas, suurendatakse riigimetsamaa osa looduskaitseliste, kultuuriliste, muinsuskaitseliste ning teiste ühiskonna enamiku huvidele vastavate väärtuste kaitsel. „Jätkuvalt riigiomandi olevaid tagastamisele või erastamisele kuuluvaid metsi majandatakse, kuni nende tagastamise või erastamiseni koos põlise riigimetsaga,” märkis minister.

Arengukavasse on kirjutatud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poolne jätkuvalt riigiomandis olevate metsade majandamise korraldamise roll. Randver selgitas, et RMK on alustanud määramata omandiga endiste talumetsade liitmist riigimetsadega peamiselt alljärgnevatel põhjustel. Riigimetsamaa pindala, tulenevalt ka meie metsaseadusest, peaks jõudma vähemalt 20%-ni Eesti Vabariigi maismaa pindalast. Teiseks, väheneks maade killustatus, mis võimaldab optimaalsemaid kulutusi majandamisel. Kolmandaks, loodus ja muinsuskaitseliste piirangutega alad jääks riigi omandisse ja hiljem pole vaja tegelda enam nende vahetamisega ega kompenseerimisega. Neljandaks. RMK juhindub ka metsamaade optimeerimise eesmärgist ning sõna “optimeerimine” tuleb käsitleda kahepoolsena ehk siis nii maade liitmist kui ka vajadusel ära andmist. „Meile teadaolevalt neile tingimustele võib hinnanguliselt vastata 70-90 tuhat hektarit,” ütles Randver.

RMK nõukogule juhatuse esitatud aruandest võib lugeda välja riigimetsamaaks maade vormistamise põhilised eeldused: maatükile pole esitatud tagastamise ega erastamise taotlust; maatükk paikneb juba riigiomandisse vormistatud metsamaa kontuuri sees, maatükk piirneb juba riigiomandisse vormistatud metsamaaga. Maatükk moodustab ühise osa riigiomandis oleva metsamaa metsakuivendussüsteemist. Maatükil on loodus- ja muinsuskaitselised piirangud, rõhutas keskkonnaminister. Nimetatud eeldustel peaks maatüki riigiomandisse vormistamine toimumine arvestamata pindala suurust.

Keskkonnaminister vastas ka Riigikogu liikme Tiit Niilo 15. jaanuaril esitatud teisele arupärimisele metsaseaduse rakendusaktide kohta (nr 264).

Justiitsminister Rein Lang vastas Riigikogu liikme Mart Opmanni 21. detsembril esitatud arupärimisele seoses Eesti Ekspressis 21. detsembril ilmunud artikliga (nr 258).

Õiguskantsler Allar Jõksi vastus Riigikogu liikme Liina Tõnissoni 25. jaanuaril esitatud arupärimisele ministri volituste kohta eelnõu menetlemisel Riigikogus (nr 267) jäi vastamata arupärija puudumise tõttu.

Päevakorra leiab aadressil: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/session_plan.form   

Riigikogu istungi ülevaatliku stenogrammi leiate internetist: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form 

Riigikogu pressitalitus