Kaks eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise
Riigikogu läbis tänasel istungil esimese lugemise kaks eelnõu, millega soovitakse kiirendada kohtumenetlust ja lubada koolidel paindlikumalt värvata alustavaid õpetajaid; Riigikogu liikmelt Tõnis Möldrilt saadikupuutumatuse võtmise ettepanekut parlament ei toetanud.
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu (854 SE), millega tehakse kohtupidamise kiirendamiseks muudatusi kohtukorralduses, tsiviil- ja halduskohtumenetluses ning kohtulõivudes. Menetlusõiguse muudatustega soovitakse lihtsustada lihtsate asjade läbivaatamist, et optimeerida ja vähendada kohtute töökoormust. Näiteks halduskohtumenetluses saab kohus teha selgetel juhtudel otsuse juba eelmenetluses ilma istungita.
Kohtukorralduse muudatuste eesmärk on tõhustada kohtuhaldust, kohtute töökorraldust ja spetsialiseerumist, et kiirendada keerulisemate asjade arutamist. Eelnõuga muutuvad esimese ja teise astme kohtud kohtuhalduse korraldamisel ja eelarvemenetluses Riigikohtu kõrval iseseisvaks põhiseaduslikuks institutsiooniks. Kohtusüsteemi strateegilist juhtimist hakkab suunama kohtute nõukogu ning kohtute igapäevaseid tugiteenuseid hakkab korraldama uus kohtuhaldusteenistus. Kohtunike spetsialiseerumise suurendamiseks näeb eelnõu senise kahe asemel ette üheksa spetsialiseerumissuunda. Lisaks kaotatakse rahvakohtunike süsteem.
Riigilõivumäärade tõstmine tsiviil- ja halduskohtumenetluses aitab seletuskirja kohaselt katta vähemalt osaliselt kohtu tegevuskulude kasvu, välistada pahatahtlikud või perspektiivitud kohtusse pöördumised ning suunata vaidluse osapooli kompromissile. Tsiviilasjades suurenevad lõivud keskmiselt 50 protsenti ning halduskohtusse pöördumisel keskmiselt 200 protsenti. Vähemkindlustatud inimestele säilib menetlusabi võimalus ning rahvusvahelise kaitse taotlejad on riigilõivust vabastatud.
Läbirääkimistel võttis sõna Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt oli üheksa, vastu aga 37 Riigikogu liiget.
Samuti läbis Riigikogus esimese lugemise kultuurikomisjoni algatatud kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (843 SE), millega täpsustatakse alustavaid õpetajaid puudutavat regulatsiooni. Eelnõu võimaldab kutseõppeasutusel sõlmida kuni kolmeaastase tähtajalise töölepingu kutseõpetajana tööle asuva inimesega, kes omandab samal ajal õpetaja kvalifikatsiooni, ning üldharidusainete õpetajaga, kes läbib kõrghariduse tasemel õpetajakoolitust või omab või omandab magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni. Nagu kvalifikatsiooninõuetele vastavatele õpetajatele kehtib ka neile eelnõu kohaselt õpetajate töötasu alammäär.
Seletuskirja kohaselt lubab eelnõu koolidel paindlikumalt värvata alustavaid õpetajaid olukorras, kus kvalifikatsiooninõuetele vastavaid kandidaate ei leidu. See toetab kutseõpetajate järelkasvu ning aitab leevendada õpetajate vananemisest ja tööjõupuudusest tulenevaid riske.
Läbirääkimistel võttis sõna Kadri Tali Eesti 200 fraktsioonist.
Riigikogu arutas täna ka õiguskantsleri ettepanekut anda nõusolek Riigikogu liikmelt Tõnis Möldrilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja tema suhtes kohtumenetluse jätkamiseks. Vastav ettepanek ei leidnud aga toetust.
Õiguskantsler Ülle Madise edastas parlamendile peaprokuröri taotluse Möldrilt saadikupuutumatuse võtmiseks. Ta ütles oma ettekandes, et kuigi juriidiliselt nimetatakse seda õiguskantsleri ettepanekuks ning sellisel juhul tundub, justkui õiguskantsler oleks selle taotlusega nõus, ei ole õiguskantsleril õigust hinnata tõendeid ega midagi olulist. „Seega ei ole õiguskantsleril võimalik selle taotlusega ei nõustuda ega mitte nõustuda,“ ütles ta.
Tema sõnul on olnud Riigikogu soov ja tahe, et õiguskantsler ei tohi hinnata tõendeid, seda, kas näiteks kuluhüvitiste väidetava kuritarvituse probleemile tuleb reageerida kriminaalmenetlusega, ega seda, kas riigi ressursi selline kasutamine on mõistlik. „Rõhutan ka seda, et see, millised teod on kuriteod, kas kuriteona tuleb käsitleda juhtumeid, kus keegi pole kahju saanud, keegi pole kasu saanud, ei ole ka milleski halvas tõendatult kokku lepitud, et kas see peab olema kuritegu, on rahvaesinduse otsustada,“ ütles ta.
Madise sõnul on peaprokuröri taotluses kirjas, et Kaitsepolitseiamet on esitanud Möldrile kahtlustuse selles, et ta tegi Riigikogu liikmena 15. novembril 2022 Keskerakonna kaudu 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõusse ettepaneku maksta mittetulundusühingule Kõo Jahiselts tegevustoetust 25 000 eurot. „Enne ettepaneku esitamist tegi Tõnis Mölder MTÜ Kõo Jahiseltsi esindajaga kokkuleppe, et toetuse väljamaksmisel saada ettepaneku esitamise eest vastutasuna vähemalt 10 000 eurot. Kas see kokkulepe on otseste tõenditega tõendatud, kas selline kokkulepe oli ja kas toimunud menetlus on õiguspärane, tohib vastavalt seadusele hinnata üksnes kohus,“ ütles õiguskantsler.
Ta märkis ka, et uurimise käigus võeti ära Riigikogu liikme e-kirjad ja nendest kirjadest leiti karistusseadustiku järgi kvalifitseeritava kelmuse tunnused. „Kahtlustuse kohaselt esitas Riigikogu liige 10. jaanuaril 2023 Riigikogu Kantselei finantsosakonnale avalduse, millele oli lisatud Vali Press OÜ arve nr 221530 summas 624 eurot, ning palus selle hüvitamist kui Riigikogu tööga seotud kulu. Riigikogu Kantselei tegigi nimetatud arve hüvitamiseks Tõnis Möldrile väljamakse,“ ütles Madise ning lisas, et kahtlustuse järgi oli Mölder teadlik, et need arve alusel soetatud jõulukaardid ei olnud seotud Riigikogu liikme tööga, vaid kujutasid endast valimispropagandat. „Ja justkui Riigikogu Kantselei viidi eksimusse ja nõnda siis – prokuratuuri väitel – see kelmus aset leidis.“
Riigikogu liige Tõnis Mölder ütles Riigikogu ees, et ei tunnista end talle esitatud kahtlustustes süüdi. „Süüküsimust saab Eesti riigis otsustada üksnes kohus. Saadikupuutumatuse mitteäravõtmine ei vabasta mind kahtlustatavast kriminaalasjast ega anna teie poolt hinnangut minu sooritatud tegudele või mittetegudele. Taotluse tagastamine võimaldab prokuratuuril viia läbi korrektne kohtueelne menetlus. Minu soov on, et prokuratuur kõrvaldaks kõik õigusvastased kohtueelses menetluses tekkinud vead, ning kui siis otsustatakse vajadusel liikuda edasi antud kriminaalasjaga, siis olen valmis neid küsimusi kohtus lahendama,“ lausus ta.
Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni kuuluvad Varro Vooglaid ja Anti Poolamets ning fraktsioonitu Kalle Grünthal.
Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 44 ja selle vastu oli üks Riigikogu liige. Ettepanek ei leidnud toetust, sest selle vastuvõtmiseks olnuks vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
