Riigikogu täiskogus läbisid esimese lugemise eelnõud, millest üks soodustab õppuste korraldamist ja teine suurendab põhiseaduslike institutsioonide eelarveautonoomiat.

Esimese lugemise läbis riigikaitsekomisjoni algatatud elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE), mille eesmärk on täiendada seadusandlust, et ohualapõhist ohuteadet saaks edastada lisaks hädaolukorra lahendamise õppusele ka sõjaväelise väljaõppe ehk õppekogunemise, suurõppuse ja lisaõppekogunemise puhul. Täiendav alus võimaldab elu ja tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste lahendamiseks paremini valmistuda ka juhul, kui õppus korraldatakse eesmärgiga valmistada ette riigi sõjalist kaitset.

Teise olulise muudatusena võimaldatakse sõjaväelise väljaõppe tõhusamaks läbiviimiseks ja riigikaitse eesmärgi saavutamiseks harjutada teatud reaalseid võimeid, näiteks jõgedele pioneerisildade paigaldamist ja nende eemaldamist. Eelnõuga luuakse õiguslik alus, et Keskkonnaamet saaks anda Kaitseväele nõusoleku kasutada ranna ja kalda piiranguvööndit ning ehituskeeluvööndit õppekogunemise läbiviimiseks.

Kolmanda muudatuse eesmärk on võimaldada ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ehitada ehitist, mis tagab riigikaitse eesmärgi, samuti võimaldada riigikaitse tagamiseks omandatava veekoguäärse ehitisega kinnisasja omanikule pakkuda kinnisasja vahetust samaväärse kinnisasja vastu.

Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Tiit Maran.

Esimese lugemise läbis rahanduskomisjoni algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (391 SE), millega suurendatakse Riigikogu rolli põhiseaduslike institutsioonide eelarveotsuste tegemisel ning välditakse olukorda, kus valitsus otsustab nende sõltumatute institutsioonide rahastamise üle, kelle ülesanne on täitevvõimu tegevuse sõltumatu kontrollimine ja tasakaalustamine.

Eelnõu loob aluse, et põhiseaduslike institutsioonide eelarvetaotlused kiidab heaks Riigikogu rahanduskomisjon enne riigieelarve eelnõu algatamist Riigikogus. Valitsusel on ka edaspidi õigus ja kohustus hinnata põhiseadusliku institutsiooni eelarvetaotlust. Põhiseaduslikud institutsioonid esitavad eelarvetaotlused täies ulatuses rahanduskomisjonile ja Rahandusministeeriumile ning erimeelsuste korral esitab valitsus eriarvamuse koos põhjendusega rahanduskomisjonile. Rahanduskomisjoni otsus ja põhiseaduslike institutsioonide eelarvetaotlused lisatakse riigieelarve eelnõu seletuskirja juurde lisadena.

Põhiseaduse järgi on Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, Õiguskantsler ja Riigikohus kui põhiseaduslikud institutsioonid oma tegevuses sõltumatud. Sõltumatus kui demokraatliku õigusriigi alus ja võimude lahususe kindlustaja tähendab kõige üldisemalt, et põhiseaduslikud institutsioonid peavad oma ülesannete täitmisel olema vabad muude riigivõimuharude, eelkõige täitevvõimu survest.

Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Jaak Aab.

Kaks eelnõu langes esimesel lugemisel menetlusest välja

Menetlusest langes välja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (289 SE) võimaldab kohaliku omavalitsuse volikogudel korraldada siduvaid rahvahääletusi ja kehtestada võimalus kohalikel elanikel endil rahvaalgatuse korras rahvahääletusi esile kutsuda.

Läbirääkimistel võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel sõna Varro Vooglaid.

Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 48 ja vastu oli 13 Riigikogu liiget ning sellega langes eelnõu menetlusest välja.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (276 SE) soovitakse muuta seadust nii, et valitsuse liikmete osas oleks tagatud julgeolekukontroll kogu riigisaladuse loa kehtivuse perioodi jooksul.

Läbirääkimistel võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel sõna Anti Poolamets.

Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 51 ja vastu oli 11 Riigikogu liiget ning sellega langes eelnõu menetlusest välja.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]