Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Peaminister Kaja Kallas esines tänasel täiskogu istungil 2023. aasta ettekandega riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest. Samuti läbis üks eelnõu esimese lugemise.

Peaminister Kaja Kallas esines tänasel täiskogu istungil 2023. aasta ettekandega riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest. Samuti läbis üks eelnõu esimese lugemise.

Kallas tuletas oma ettekandes meelde, et 2021. aastal vastu võetud strateegiaga loodi raamistik, mis koondab riigisiseselt kokku lepitud ning rahvusvahelisi kohustusi arvestavad olulisemad Eesti strateegilised sihid ja tegevussuunad ning mida võetakse arvesse eelarveliste otsuste tegemisel. Ta märkis, et strateegiat koostati tuhandete inimeste koosloomes ja mitme aasta vältel. „Seega on „Eesti 2035“ meie ühine kokkulepe, meie ootus Eesti tulevikule, aga ka meie lubadus meie lastele.“

Kallase sõnul seab „Eesti 2035“ viis võrdväärset ja üksteisega seotud strateegilist sihti. „Kõigepealt, Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. Teiseks, Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud. Kolmandaks, Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Neljandaks, Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Ja viiendaks, Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Neid sihte kannab aluspõhimõttena kindel veendumus, et Eesti on ja jääb vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud demokraatlikuks ja turvaliseks riigiks, kus säilib ja areneb eesti keel, kultuur ja rahvus,“ rääkis Kallas.

Peaminister keskendus ettekandes kolmele teemale, milleks on usaldusväärne riik ja turvaline elukeskkond, teiseks, vastutustundlik, uuendusmeelne ja teadmispõhine majandus, ning kolmandaks, arukas, tegus ja tervist hoidev inimene. „On hea meel, et enamikes näitajates liigume me oodatava tulemuse poole või on seatud sihttase juba saavutatud. Need on Statistikaameti rakenduses Tõetammel märgitud kas kollase või rohelisega. Kuid tuleb tunnistada, et mitmes valdkonnas on soovitud tulemus kaugenemas ja need on ennekõike seotud halvenenud julgeolekuolukorra ja ühiskonna polariseerumisega. Samuti on arenguruumi kliima‑ ja majandusnäitajates, kus me oleme seadnud endale väga ambitsioonikad eesmärgid,“ sõnas Kallas.

Kallas tõi esile, et julgeolekus praegu allahindlust teha ei saa ning Eestile on eksistentsiaalselt oluline, et Ukraina võidab sõja Venemaa vastu. Ta lisas, et samuti on meie julgeoleku ja turvalisuse taseme tõstmisel oluline eestikeelsele õppele üleminek. „Me oleme sellega algust teinud ja me viime selle ka lõpule,“ kinnitas ta. Ühtlasi märkis Kallas, et nutikalt tegutsedes saame pöörata kliimaneutraalsuse eesmärgi meie majanduse konkurentsivõime suurendamiseks. „Kinnitan veel kord: põlevkivist elektri tootmisse investeerimine on minevik,“ sõnas ta. Kallas täpsustas, et taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises oli eelmisel aastal 38 protsenti. „Seda on küll kuue protsendipunkti võrra enam kui strateegias „Eesti 2035“ ette nähtud lähtetase, kuid meie siht on, et taastuvenergia osatähtsus lõpptarbimises oleks vähemalt 65 protsenti,“ märkis ta muu hulgas.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Yoko Alender (RE), Hendrik Johannes Terras (E200), Urmas Reinsalu (I), Tanel Kiik (KE), Mart Helme (EKRE) ja Reili Rand (SDE).

Üks eelnõu läbis esimese lugemise

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE) kaotab loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamisel riigi ostueesõiguse. Kehtiva seaduse kohaselt on riigil ostueesõigus, kui võõrandatakse kinnisasja, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, esimese kaitsekategooria liigi püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal või hoiualal.

Riik on hinnanud viimastel aastatel ostueesõiguse rakendamist tuhandete ostu-müügitehingute puhul, kuid ei ole seda kasutanud. Ostueesõiguse kaotamine vähendab seletuskirja kohaselt loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamisel haldusorgani töökoormust ning kiirendab ostu-müügitehingute sõlmimist.

Kokkuhoiu eesmärgil tehakse eelnõuga muudatus, mille kohaselt ei hüvitata loomakahju, kui riigieelarves ei ole taotluste eelisjärjestuse kohaselt vähem eelistatud looma tekitatud kahju hüvitamiseks raha ette nähtud. Samal ajal tõstab eelnõu looma tekitatud kahjustuse ennetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise piirmäära, et vältida või ennetada kahju, mida muidu tuleks kompenseerida.

Teiste muudatuste seas annab eelnõu võimaluse valida, kas teade loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamise kohta avalikustatakse üleriigilises või kohalikus ajalehes, mitte mõlemas, nagu näeb ette kehtiv kord. Samuti kaotatakse eelnõuga nõue küsida eraldi luba, et riikliku seire või kaitseala valitseja tellitud teadustöö tegijad saaksid liikuda kaitsealadel liikumispiiranguga alal.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Arvo Aller (EKRE) ja Andres Metsoja (I).

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 11 saadikut ja vastu oli 52, seega ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Istungi stenogramm

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside