Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kaitseminister Hannes Hanso vastas Riigikogu liikmete Jaak Madisoni, Martin Helme, Henn Põlluaasa, Mart Helme, Uno Kaskpeiti, Raivo Põldaru ja Arno Silla 28. oktoobril esitatud arupärimisele investeeringute kohta Kaitseliidu võimekuse arendamiseks (nr 89).

Arupärijad märkisid, et lisaks Kaitseväele on arvestatavaks kaitsevõime arendajaks ka Kaitseliit, mis on tänu heale väljaõppele ja kõrgele motivatsioonile suutnud luua arvestatava kaitse- ja reageerimisvõime erinevateks kriisiolukordadeks. Arupärijate sõnul peab aga paraku nentima, et seoses suure hulga uute liitujatega ei suudeta tänasel päeval tagada elementaarset varustust uutele kaitseliitlastele. Arupärijad soovisid teada, mida võetakse ette olukorra parandamiseks.

Hanso rõhutas, et Kaitseliidul kui üleriigilisel turvavaibal on meie riigikaitsemudelis oluline ja keskne koht. „Mul on väga hea meel tõdeda, et märkimisväärselt on suurenenud Kaitseliidu, sh naiskodukaitse, kodutütarde ja noorkotkaste liikmeskond ning see trend jätkub loodetavasti tõusvat joont pidi,“ ütles kaitseminister. Tema sõnul on selle aasta esimese üheksa kuuga Kaitseliidu pere suurenenud 24 797 liikmeni ehk 1185 inimese võrra. Kaitseliidu tegevliikmete arv suurenes 15 727 inimeseni. See tähendab, et Kaitseväe kiirreageerimisstruktuuri koosseisu kuuluva Kaitseliidu maakaitsestruktuuri reserv kasvas potentsiaalselt 654 võitleja võrra.

Hanso sõnul toimub Eesti kaitsevõime väljaarendamine süsteemselt. Kaitseliidule varustuse soetamine käib enamjaolt kaitseväe eelarve baasil ning Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi teostatavate hangete kaudu. Kaitsevägi kiirreageerimisstruktuuri osaks olevate Kaitseliidu maakaitseüksuste puuduva oleva varustuse soetamiseks ja hooldamiseks eraldatakse järgmise nelja aasta hankeplaani alusel enam kui 26 miljonit eurot. Sellele summale lisaks antakse Kaitseliidu kasutusse varustust, relvastust ja laskemoona, mis on juba varem kaitseväe ladudesse varutud.

„Mahukamad investeeringud suunatakse võitlejate individuaalvarustuse, kuulivestide, kiivrite ja öövaatlusseadmete soetamiseks ning üksuste varustuskomplektide täiendamiseks, samuti erinevate rivisõidukite soetamiseks. Lisaks soetatakse planeerimisperioodil side- ja meditsiinivarustust, hooldus- ja ohutusvahendeid ning muud ettenähtud varustust,“ selgitas Hanso. Ta lisas, et  Kaitseväe järgmise aasta eelarvesse on Kaitseliidu üksustele planeeritud 15 miljonit eurot, millest umbes pool kulub lahingumoona hankimisele. Kaitseliidu enda eelarvest on planeeritud täiendavalt finantseerida varustuse soetamist 2015. aastast ehk sellest aastast kasutamata jäänud eelarvelistest vahenditest umbes ühe miljoni euro ulatuses, märkis kaitseminister.

Hanso sõnul võimaldab kaitseliitlaste motivatsiooni kindlasti täiendavalt edendada ka järgmise aasta jaanuaris jõustuv riigikaitseseadus ja teised sellega muudetavad seadused, milles nähakse ette võimalus Kaitseväe teenistuskohustuseta isikul teha kaitseväelist karjääri.

Kaitseminister vastas veel arupärimisele Kaitseväe juhataja ja õhuväe ülema sekkumisest päevapoliitikasse (nr 98).

Vabas mikrofonis võttis sõna Jaanus Karilaid.

Istungi stenogramm:

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 6316351, 51902837

gunnar.paal@riigikogu.ee

 

 

Tagasiside