Kaitseminister Margus Tsahkna vastas Riigikogu liikmete Ain Lutsepa, Krista Aru, Külliki Kübarsepa, Monika Haukanõmme, Artur Talviku, Andres Herkeli ja Andres Ammase 18. oktoobril esitatud arupärimisele kaitsevaldkonna kulude tõhususe ja läbipaistvuse kohta (nr 268).

Arupärijad viitasid asjaolule, et tänavu kulutab Eesti riigikaitsele 2,17 protsenti SKP-st, mis on väga suur panus võrreldes enamiku NATO riikidega. Eesti-suguse riigi eelarve on pingeline, sest siin puudub kõrge tootlikkusega majandus. See tähendab, et oleme kaitsekulude osas saavutamas oma võimete piiri.

Arupärijad märkisid, et uuest aastast tegevust alustav Riigi Kaitseuuringute Keskus hakkab läbi viima nii Kaitseministeeriumi, Kaitseväe kui ka teiste valitsemisala asutuste hankeid ning haldama ja korraldama kinnisvara. Arupärijad soovisid teada, millisena näeb minister uue asutuse rolli kaitsekulutuste tõhususe, läbipaistvuse ning õiguspärasuse tagamisel.

Tsahkna sõnul on Kaitseministeeriumi valitsemisalas hangete mahud viimaste aastatega märgatavalt kasvanud ning suurenevad lähiaastatel veelgi. „Näiteks, kui 2010. aastal moodustasid investeeringud ja kaitseotstarbelise erivarustuse hanked 57,3 miljonit eurot, siis aastaks 2020 on prognoos juba ligi 200 miljonit eurot,“ ütles minister. Tema hinnangul on tõus märkimisväärne. See tähendab ka seda, et kogu töö korraldamine, hangete korraldamine, selle järelevalve, läbipaistvus on ülimalt olulise tähtsusega. Sama puudutab ka taristut. „Kaitseministeeriumi valitsemisala kinnistute ülalpidamiskulud olid näiteks 2010. aastal 9,8 miljonit eurot, aga 2016. aastal juba 16 miljonit eurot. See näitab seda, et me oleme investeerinud ja panustanud ka oma taristusse, aga ka selle ülalpidamiskulud on oluliselt tõusnud. See on asi, mida me peame tegema ja mis reaalselt aitab kaasa kaitsevõimekuse tõstmisele,“ selgitas Tsahkna.

Tsahkna ütles, et olemasolevat ressursside piires kindlustada kaitseväele efektiivne toetus ning hangete läbipaistvus ja õiguspärasus, otsustas Kaitseministeerium koondada hangete läbiviimise ja taristu halduse ühte asutusse. Kui seni korraldas hankeid Kaitseministeerium ja Kaitseväe toetuse väejuhatuse vastavad osakonnad ja allasutused iseseisvalt, siis alates 1. jaanuarist 2017 teeb seda üks asutus, mille nimi on Kaitseinvesteeringute Keskus. Sinna koondatakse kokku nii Kaitseministeeriumi kui ka Kaitseväe valdkondlikud teadmised ja kogemused.

„Meie hinnangul aitab see tagada, et hanked viiakse läbi standardsetel alustel ning järgitakse samu põhimõtteid,“ märkis kaitseminister. „Loodav ühisasutus ühtlustab hankimise ja kinnisvarahalduse spetsialistide taset, võimaldab senisest paremini läbi viia koolitusi ning tõsta töötajate kvalifikatsiooni. Hangete ja halduse valdkonnad on kasvanud mahult ja muutunud palju keerulisemaks ning nende tõhusa toimimise tagamiseks on vajalik eraldi struktuur kõrgelt kvalifitseeritud personaliga, kes tagavad hangete õiguspärasuse efektiivsuse ja läbipaistvuse.“ Ta selgitas, et samuti aitab teadmise ja teenuse pakkumise koondamine ühte asutusse vältida tulevikus valitsemisala sisest dubleerimist, kus sama teemaga tegeldakse samaaegselt erinevates üksustes.

Kaitseministri sõnul on see, et me üle 2 protsendi kulutame kaitsekuludeks meie rahvusvaheliste liitlaste silmis oluline panus. „Järgmisel aastal on plaanis kaitsekuludeks eraldada raha kokku üle 2,2 protsendi SKT-st ja me oleme kokku leppinud uue valitsuse tegevuskavas selle, et 2 protsenti SKT-st kaitsekulutusi on see maamärk, mida ei muudeta,“ kinnitas Tsahkna. Ta ütles, et lisaks veel vajalikud kulutused, mida tuleb teha meie liitlaste vastuvõtmiseks ja peale selle investeeringute programm. See on kokku lepitud valitsuse tegevuskavas, mis peab käivituma aastal 2018 kolme aasta jooksul.

Välisminister Sven Mikser vastas arupärimisele laevakaitsjate kohta (nr 269).

Riigikogu ees andis ametivande asendusliige Inara Luigas. Riigikogu aseesimeeste erakorralisel valimisel sai esimeseks aseesimeheks Enn Eesmaa ja teiseks aseesimeheks Taavi Rõivas.

Istung lõppes kell 18.29.

Fotod:

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]