Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu tänasel istungil vastas justiitsminister Urmas Reinsalu Riigikogu liikmete Artur Talviku, Krista Aru, Andres Herkeli, Ain Lutsepa, Monika Haukanõmme, Jüri Adamsi, Andres Ammase ja Külliki Kübarsepa 21. novembril 2017 esitatud arupärimisele väikeaktsionäride põhiõiguste kaitse kohta (nr 399).

Arupidajad viitasid meedias palju tähelepanu pälvinud Eesti Telekomi endiste väikeaktsionäride ebaõiglasele kohtlemisele Rootsi suurkorporatsiooni Telia poolt ning väikeaktsionäride ja vähemusosanike õiguste laiemale kaitsele. Arupärijad soovisid teada, milliseid muudatusi plaanitakse teha tsiviilmenetluse seadustikus ja äriseadustikus, et paremini tagada väikeaktsionäride ja vähemusosanike kaitse.

Reinsalu sõnul on vähemusosaluse omajate kaitse vajadusele kui instituudile õiguskorras tähelepanu juhtinud ka Riigikohus, märkides, et vähemusosaluse omajate huvide kaitsemehhanismide loomist oleks võimalik ja vajalik kaaluda Eesti seadusandjal. Minister juhtis tähelepanu sellele, et tsiviilmenetluse seadustiku 60. peatükk reguleerib üheselt mõistetavalt väikeaktsionäridele maksmisele kuuluva hüvitise suuruse määramise menetlust, kuid mitte hüvitise maksmise menetlust. „See tähendab, et kui kohus on hagita menetluse raames määranud kindlaks hüvitise suuruse, siis selle kohtulahendi alusel ei saa väikeaktsionär nõuda konkreetse hüvitise täitemenetluse kaudu maksmist. Kui äriühing vabatahtlikult väljamõistetud hüvitist ei maksa, tulebki pöörduda konkreetse nõudega kohtu poole,“ ütles Reinsalu. Ta selgitas, et see oleks juba hagimenetlus ja selle menetluse raskuspunkt on konkreetse väikeaktsionäri nõude suuruse aktsiate olemasolul ja nende arvu alusel kindlaks määramine.

Minister märkis, et käesoleval ajal viiakse läbi ühinguõiguse revisjoni ning selle revisjoni lähtekoht adresseerib tugevalt kogu kataloogi, mis puudutavad vähemusaktsionäride õiguste kaitset.

„Me oleme lähtunud sellest loogikast, kuna kogu äriseaduse ja tsiviilvaidluste lahendamise süsteem on tegelikult niisugune tervik ja selles on väga erinevad tasakaalud, mida tuleb silmas pidada – omandiõiguse kaitse, majanduskeskkonna funktsioneerimise eesmärgid –, ja oleme pigem eelistanud lahendit, et meil tekivad niisugused tervikalternatiivid, mille puhul lõpliku valiku langetajaks on seadusandja,“ ütles justiitsminister.         

Keskkonnaminister Siim Kiisler vastas arupärimisele looduskaitsealade kaitserežiimi lõdvendamise kohta (nr 403).

Istungi stenogramm:           

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Tagasiside