Lang selgitas, et riigilõivu üheks eesmärgiks on riigi poolt tehtavate kulutuste hüvitamine toimingust huvitatud isiku poolt.  „Alates 1. jaanuarist 2009 kehtiva riigilõivuseaduse lisas kehtestatud riigilõivumääradega sooviti muuta riigilõivumäärad tsiviilasjade kui eraõiguslike vaidluste lahendamisel võimalikult kulupõhiseks,“ märkis justiitsminister. Seadusandja on andnud kohtule võimaluse kaaluda kõiki erinevaid huvisid ja menetlusabi andmise kaudu võimaldada kohtusse pöörduda kõigil isikutel, kellel on selleks põhjendatud vajadus. „Isikutel, kelle majanduslik olukord ei võimalda riigilõivu tasumist seaduses sätestatud ulatuses, on võimalik taotleda menetlusabi vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule,“ rõhutas Lang. Riigilõivud laekuvad riigikassasse ning on paratamatult üks riigikassa täitumise vahenditest. Samas ei teeni riik riigilõivudelt kasu, selgitas justiitsminister.

           

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Riigikogu liikmete Lembit Kaljuvee, Eldar Efendijevi, Valeri Korbi, Tiit Kuusmiku, Helle Kalda ja Toomas Vareki 14. oktoobril esitatud arupärimisele kaevurite suurkoondamise kohta (nr 331) ja  Riigikogu liikmete Aivar Riisalu, Kalev Kallo, Kadri Simsoni, Helle Kalda ja Lauri Laasi 15. oktoobril esitatud arupärimisele riigieelarve vahenditest Eesti Omanike Keskliidu toetamise kohta (nr 333).

 

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon võttis algatajana menetlusest tagasi Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõu (557 OE).

Istungi stenogramm on internetis siin:

 

Riigikogu pressitalitus