Justiitsminister Urmas Reinsalu andis selgitusi valimisea langetamise mõjust
Justiitsminister Urmas Reinsalu vastas täna Riigikogu liikmete esitatud arupärimisele (nr 42) valimisea langetamise kohta ja osutas, et muudatus võimaldab noortel inimestel paremini osaleda ühiskonnaelu korraldamises ja ületab ka teatud demograafilist lõhet, mis on paratamatult seoses ühiskonna üldise vananemisega olemas.
Arupärijad Andrei Novikov, Mailis Reps, Mihhail Korb, Siret Kotka, Viktor Vassiljev, Aadu Must, Priit Toobal, Erki Savisaar, Martin Repinski, Olga Ivanova, Rein Ratas, Tarmo Tamm, Enn Eesmaa, Lauri Laasi, Valeri Korb, Mihhail Stalnuhhin, Kersti Sarapuu ja Märt Sults soovisid teada, kuidas hinnatakse 16-17-aastaste isikute teovõimet ja kui mitut inimest see võib puudutada.
Reinsalu tõi oma vastuses välja, et valimisõiguse tähenduses on võimalik piirata ka 16–17-aastaste noorte teovõimet. Selleks tuleb tema sõnul kehtestada analoogiline menetlus täiskasvanute teovõime menetlusega.
Reinsalu selgitas, et loodava menetluse puhul tuleb võimaldada üldkohtutel hinnata, kas 16- või 17-aastased isikud ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt mõista valimistel hääletamise tähendust. Tema sõnul langeb võimalik sihtrühm kokku oma tegevusest kestvalt tähendust mitte mõistvate inimeste osakaaluga üldisest rahvastikust.
Samuti soovisid arupärijad teada miks peetakse kõrgema riigivõimu teostamist vähem oluliseks võrreldes pereelu küsimuste lahendamisega. Arupärijad viitasid, et 16-aastased isikud, kes võivad osaleda valimistel ei tohi ise otsustada oma abiellumise üle ega oma lapsega seotud asju.
Reinsalu sõnul on see laiem küsimus, mis valimisea langetamisega seoses esile kerkis. Minister on enda sõnul selles küsimuses konservatiivne ega plaani mingit universaalset alaealiste teovõime laiendamist.
Reinsalu vastas veel arupärimisele kohtusüsteemi korralduse kohta (nr 36), presidendi otsevalimiste võimalikkuse kohta Eestis (nr 51) ja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse probleemide kohta (nr 57).
Riigikontrolör Alar Karis vastas arupärimisele Tallinna Sadama 2012. aasta riigikontrolli auditi mõju kohta (nr 71).
Kaitseminister Hannes Hanso vastas arupärimisele avaliku sektori töötajate avalduste kohta sotsiaalmeedias (nr 74) ja rahvusliku kaitsetööstuse suunamise ja toetamise kohta (nr 47).
Välisminister Marina Kaljurannale esitatud arupärimine Euroopa Liidu eesistujamaa rolli täitmise kohta 2018. aastal (nr 75) lükkus edasi järgmisele esmaspäevale.
Vabas mikrofonis võtsid sõna Peeter Ernits ja Jüri Adams.
Istung lõppes kell 18.37.
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).
Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]