Riigikogu neljapäevasel istungil tegi justiitsminister Urmas Reinsalu ettekande õiguspoliitika arengusuundade elluviimise kohta aastani 2018 ning esitas Riigikogule kümme ettepanekut õigusloome mahu vähendamise kohta.

Justiitsminister Reinsalu tundis muret, et uute reeglite muutmise tempo pole aja jooksul raugenud, vaid kiirus ja maht on kasvanud. „Möödunud aasta 1. jaanuaril kehtis Eestis 386 seadust. Ainult kolme istungjärguga muudeti vähemalt korra 320 seadust 386-st. Sellise tempoga muudame selle parlamendi koosseisu ajal suures plaanis vähemalt kolm korda kõiki seadusi,“ ütles Reinsalu.

Justiitsminister tegi suvel valitsuskabinetile õigusloome mahu vähendamise ettepanekud ja praegu töötab justiitsministeerium välja selle kava rakendusplaani. „See kava on lühikese ja selge eesmärgiga: tõmbame seaduste masstootmisele pidurid peale,“ ütles Reinsalu. „See tunnetus, et Eesti õigusloome on muutunud ülereguleerivaks ning liiga kiireks ja heitlikuks, on Eesti ühiskonnal olemas,“ lisas Reinsalu.

Reinsalu hinnangul peab kehtestama õigusloomes ultima ratio põhimõtte. „Uuel seaduseelnõul peab olema süü presumptsioon. Selle loojatel on kohustus tõestada avalikkusele ja parlamendile, et seda seadust on vältimatult vaja ja puudub muu võimalus antud küsimust lahendada,“ ütles Reinsalu ning lisas, et õigusloomelise esteetika või filigraanse halduse reguleerimise põhjendus ei ole piisav.

Justiitsminister tegi Riigikogule kümme ettepanekut õigusloome mahu vähendamise kohta. Tema sõnul peab uuele seadusele eelnema väljatöötamise kavatsus. „Teoorias see kavatsus, kus öeldakse ära uue seaduse idee lühidas vormis, peaks olema täna kõigil seaduseelnõudel, välja arvatud kriisijuhud. Praktikas oli see möödunud aastal vaid 19 protsendil seaduseelnõudest ja selle aasta seitsme kuuga vaid üheksal protsendil seaduseelnõudest,“ ütles Reinsalu.

Reinsalu kutsus parlamendi komisjone üles hakkama koos ministritega arutama seaduseelnõude väljatöötamiskavatsusi, sest see suurendab parlamendi faktilist võimu oluliselt.

„Teen ettepanku, et õigusloome mahu vähendamise küsimuses parlamendi õigus- ja põhiseaduskomisjoni vedamisel tehtaks tõsine parlamentaarne kuulamine ning sõnastatakse selle parlamendikoosseisu õiguspoliitiline doktriin, mis puudutab seadusloome mahu poliitikat,“ ütles Reinsalu.

Justiitsminister kutsus veel parlamenti üles uute seaduste jaoks aega võtma ning soovitas mitte kiirustada, nõuda mõjuanalüüsi ja vältida ülereguleerimist. „Me peame kehtestama põhimõtte, et kui uus haldusregulatsioon tuleb, siis kuskilt peab ettevõtjate koormus vähenema. Seda tuleb eriti nõuda majandus-, rahandus- ja keskkonnakomisjoni fookuses,“ ütles Reinsalu.

Reinsalu sõnul peab kasutama ultima ratio põhimõtet ka kõigi uute Euroopa Liidu õiguse initsiatiivide puhul. „Tuleb nõuda direktiivide ülevõtmisel selgelt, et oleks näha kontuur, kust kulgeb nõue direktiivi üle võtta ja kust tuleb sisse meie oma rahvuslik agarus asju üle võtta rohkem, kui see tegelikult määratud on,“ ütles Reinsalu.

Reinsalu kutsus seaduste puhul üles menetlusest välja jätma tarbetuid haldussiseseid regulatsioone, mis ei taga inimeste õigusi, vaid reguleerivad üksnes tehnilisi protseduure. Samuti kutsus minister kõiki komisjone parlamendis valima välja kolm üle-eelmisel aastal vastu võetud olulisemat seadust, määrama igaühele raportööri ja tegema mõjuhinnangu. Tema hinnangul suurendaks see hüppeliselt komisjonide parlamentaarse järelevalve võimu, kui parlament hakkab väljatöötamiskavatsustele tegema järelauditit.

Justiitsminister tegi veel ettepaneku tutvustada Riigikogule ja komisjonidele valitsuse järgmise aasta õigusloome tööplaani, et neil oleks võimalus anda tagasisidet. Samuti peaks ministri hinnangul olema igal uuel reeglil oma mõte, näiteks kas see suurendab ühiskonna jõukust, vähendab SKT kasvu või annab juurde vabadusi.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Toomas Vitsut, Raivo Aeg, Heljo Pikhof, Jüri Adams, Martin Helme ja Kalle Laanet, kes toetasid õigusloome mahu vähendamise põhimõtet, kuid tõid selle elluviimise juures esile erinevaid aspekte ja oponeerisid justiitsministri väidetele.

Riigikogu võttis vastu kaks seadust:

Riigikogu kiitis 84 poolthäälega (2 erapooletut) heaks valitsuse algatatud kemikaaliseaduse (72 SE). Seaduse koostamisel on aluseks võetud kehtiv kemikaaliseaduse muutmise seadus. Kuna kehtiv kemikaaliseadus on rohkete muudatuste tõttu muutunud raskesti loetavaks, siis seaduse teksti kvaliteedi parandamise huvides on muudatused esitatud terviktekstina. Sisulised muudatused puudutavad eelkõige suurõnnetuse ohuga ettevõtet ja lõhkeainete lähteaineid sisaldavaid tooteid käitlevaid ettevõtjaid. Seadus ei puuduta otseselt tavainimesi.

Riigikogu kiitis 80 poolthäälega (2 erapooletut) heaks valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (76 SE). Seaduse väljatöötamise tingisid Euroopa Liidu tasandil toimunud muudatused veekeskkonna ohtlike ainete käsitlemisel. Seadusega täpsustatakse ohtlikke aineid käsitlevaid õigusakte.

Riigikogus läbis teise lugemise kaks eelnõu:

Põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (42 SE). Eelnõuga langetatakse hääletamisõiguslikkuse iga kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses 18. eluaastalt 16. eluaastale vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 156 lõike 2 muudatusele, mis jõustub 13. augustil 2015. Eelnõu viib sisse muudatuse, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt 16-aastased.

Ettekande teinud Andre Sepa sõnul laekus põhiseaduskomisjonile kuus muudatusettepanekut, millest üks, Eesti Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanek, ei leidnud toetust.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek oli lubada 16- ja 17-aastastel kandideerida kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Põhiseaduskomisjon ei toetanud seda, sest 13. augustil jõustunud Põhiseaduse muudatusega langetati kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel hääletamisõiguse iga 16. eluaastale, kandideerimisõigust kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Põhiseadus ei reguleeri. Kehtiva seaduse kohaselt on kandideerimisõiguse iga alates 18-eluaastast ja käesoleva eelnõuga kandideerimisiga langetada ei soovitud.

Muudatusettepanekud 2 – 6 olid tehnilise sisuga, kus täpsustati sõnastust. Samuti täpsustati eelnõu teise lugemise seletuskirjas kaasnevate täiendavate kulude katmise vajadust. Kogu kohtumenetluse kulu võib ulatuda 239 282 euroni.

Läbirääkimistel võtsid sõna Priit Toobal, Jüri Adams ja Kalle Laanet. Toobal põhjendas Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut ja Laanet põhjendas selle tagasilükkamist. Adams kritiseeris eelnõu.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepaneku hääletus: poolt 19 ja vastu 50 Riigikogu liiget, seega muudatusettepanek ei leidnud toetust.

Valitsuse algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (61 SE), millega kehtestatakse alates 2016. aastast tervise taastamise toetuse ja sõidusoodustuse asemel represseeritu toetus, mille suurus on 192 eurot kalendriaastas ning mille taotlemiseks ei nõuta kuludokumentide esitamist.

Sotsiaalkomisjon tegi eelnõule kaks muudatusettepanekut, millest üks oli keeleline ja teine normitehniline.

Riigikogus läbis esimese lugemise üks eelnõu:

Eesti Vabaerakonna algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse täiendamise seaduse eelnõu (58 SE). Eelnõuga soovitakse sätestada Riigikogu liikmete õigus esitada Vabariigi Valitsuse algatatud ja enne teist lugemist usaldusküsimusega seotud eelnõude teisel lugemisel valitsuse esindajale küsimusi.

Läbirääkimistel võttis sõna Jüri Adams, kes põhjendas küsimuste esitamise vajadust.

Istungi stenogramm 

Fotod istungilt 

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
[email protected]
Päringud: [email protected]