Lang väitis oma ettekandes, et kuritegevus on langustrendis. „Võrreldes 2008. aastaga vähenes kuritegude arv 5 % langedes alla 50 000. Täpsemalt registreeriti 2009. aastal 48 359 kuritegu,” ütles Lang. Statistikaameti andmetel langes kuriteo ohvriks eelmisel aastal 26 % elanikest, viis aastat tagasi oli see näitaja 32 %.

Lang viitas oma kõnes vangide liiga suurele arvule tuues võrdluseks Soome, kus on iga 100 000 elaniku kohta on 67, meil aga 273 vangi. Langi sõnul on kõige kuritegelikumad tähtaegselt vabanejad, kellest aasta jooksul teeb uue kuriteo 48 % ning kõige vähem kuritegelikud elektroonilise järelevalve all vabanejad, kellest paneb aasta jooksul uue kuriteo toime kõigest 20 %. Langi sõnul on erikooli kasvandike retsidiivsusnäitaja väga suur, mistõttu hakati välja töötama erikoolide arengukavasid. Õpilased saavad logopeedi, sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi abi. Oluliste sammudena kuritegevuse ja retsidiivsuse vähendamisel nimetas Lang narkoravi õigusrikkujatele, elektroonilise järelevalve võimaluste laiendamist, võimalust määrata väärteo eest üldkasulikku tööd ning seksuaalkurjategijate ravi.

Lang rääkis veel ekspertiisi rollist kuritegevusega võitlemisel, rahvusvahelisest koostööst küberkuritegevuse vastases võitluses. Minister rõhutas viha- ja rassismikuritegude alase karistusõiguse ajakohastamise vajadust ning nentis kriminaalmenetluse kulutuste kallidust viidates eelnõule, mille eesmärk on leida sobivamad riigi kulutused ühe kriminaalasja lahendamisele ja lühendada kriminaalasja läbivaatamise keskmist aega. „Valitsus on esitanud Riigikogu menetlusse aastate 2010-2018 kriminaalpoliitika arengusuunad. Loodame, et Eesti on kümne aasta pärast Euroopa viie kõige efektiivsema kriminaalpoliitikaga riigi hulgas,” sõnas Lang. Antud teemal võtsid sõna Riigikogu liikmed Ain Seppik, Aleksei Lotman, Karel Rüütli, Robert Antropov ning Ken-Marti Vaher.

 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud asjaõigusseaduse ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu (593 SE) esimene lugemine. Algatajate sõnul on eelnõu eesmärk lõpetada olukord, kus paljud eluasemelaenu võtnud pered kaotavad oma kodu, kuid jäävad endiselt pangale võlgu suuri summasid. Eelnõu kohaselt hakkavad seni vaid laenuvõtja kanda olnud riski kinnisvara väärtuse võimaliku kukkumise eest koos laenuvõtjaga jagama ka pangad. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud asjaõigusseaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (578 SE) esimene lugemine. Algataja sõnul kaitseks eelnõu inimesi liigsesse võlaorjusse sattumise eest ning suurendaks pankade vastutust eluasemelaenude väljaandmisel praegu valitseva kinnisvaraturu languse tingimustes. Algataja näeb ette laenuriskide õiglasemat jagunemist laenuandja ja laenuvõtja vahel. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

 

 

 

Riigikogu pressitalitus