Järgmise aasta riigieelarve eelnõu läbis Riigikogus teise lugemise
Riigikogu võttis kolmapäevasel istungil vastu kolm seadust ning lõpetas 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu teise lugemise.
Istungi algul mälestas Riigikogu leinaseisakuga mitmesse Riigikogu koosseisu kuulunud Imre Sooäärt.
Riigikogu võttis 62 poolthäälega vastu valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse (654 SE), millega antakse Konkurentsiametile volitused, et toetada Euroopa Komisjoni välisriigi subsiidiumide määruse rakendamisel koondumiste puhul, kus mõni tehingu osapool on saanud välisriigilt rahalise toetuse.
Euroopa Liidu määrus võimaldab uurida, kas ühenduses tegutsevad ettevõtted on saanud kolmandatest riikidest toetusi, mis võivad moonutada ausat konkurentsi. Määrus on mõeldud tasakaalustama olukorda, kus ELi ettevõtted peavad järgima riigiabi reegleid, kuid kolmandatest riikidest saadav rahaline toetus, näiteks soodsad laenud, maksusoodustused või muud toetused, ei ole seni olnud kontrolli all. Määruse alusel ei ole sellised toetused keelatud, kuid nende mõju hinnatakse turumoonutuste vältimiseks eraldi.
Eesti on määranud riigihangete alaseks kontaktpunktiks Rahandusministeeriumi ning koondumiste kontrolli puhul Konkurentsiameti.
Riigikogu võttis 80 häälega vastu rahanduskomisjoni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse (677 SE), mis loob teatud juhtudel aluse mootorsõidukimaksu maksustamisperioodi lühendamiseks.
Seadus näeb ette, et kui sõiduk liiklusregistrist kustutatakse, lühendatakse jooksva aasta maksustamisperioodi kuni selle ajani. Samuti peatatakse maksukohustus sõiduki ajutisel kustutamisel ajaks, mil Politsei- ja Piirivalveamet on selle varguse tõttu tagaotsitavaks kuulutanud.
Seadus on ajendatud õiguskantsleri ettepanekust viia põhiseadusega kooskõlla seadused, mis ei võimalda vältida aasta kestel hävinud või muul moel kasutusest välja langenud sõidukite maksustamist. Riigikogu täiskogu toetas õiguskantsleri ettepanekut tänavu aprillis.
Läbirääkimistel võtsid sõna Rene Kokk Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna ja Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist.
Riigikogu võttis 78 häälega vastu valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse (694 SE), mis näeb juba sellest aastast ette laste eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise.
Maksuvähendust saavad automaatselt vanemad ja hooldusõigusega täiskasvanud, kellel on vähemalt üks kuni 18-aastane laps. Iga lapse eest vähendatakse mootorsõidukimaksu kohustust kuni 100 euro võrra aastas, kuid mitte rohkem kui maksukohustus kokku. Kui mõlemal vanemal on sõiduk, jagatakse maksuvähendus nende vahel automaatselt.
Alates järgmisest aastast näeb seadus ette, et väikebussid, kus on rohkem kui seitse istekohta, maksustatakse N-kategooria mootorsõiduki maksumääraga. See vähendab oluliselt sõiduauto kategoorias registreeritud kaheksa- või üheksakohaliste sõidukite mootorsõidukimaksu määra. Rahanduskomisjon tegi menetluse käigus muudatuse, mille kohaselt vähendatakse N-kategooria sõidukite tasemele ka nende sõidukite registreerimistasu. Muudatused toetavad väikebusse ja pereautosid kasutavate lasterikaste perede ja puuetega inimeste toimetulekut.
Läbirääkimistel võtsid sõna Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Vladimir Arhipov Keskerakonna, Signe Riisalo Reformierakonna, Aivar Kokk Isamaa ja Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Tuleva aasta riigieelarve eelnõu läbis teise lugemise
Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE), mille kohaselt on tuleva aasta riigieelarve tulude maht 18,6 miljardit ja kulude maht 19,5 miljardit eurot ning investeeringud ulatuvad 1,3 miljardi euroni.
Eelnõu kohaselt kasvavad järgmise aasta riigieelarve tulud 843 miljoni euro võrra ehk 4,7 protsenti. Kulude kogumaht kasvab aastaga 1,15 miljardit eurot ehk 6,3 protsenti ning investeeringute kogumaht suureneb 32 protsenti ehk 305 miljonit eurot.
Eelnõu järgi on kavandatav valitsussektori defitsiit tuleval aastal 4,5 protsenti SKPst, mis jääb Euroopa Liidu kaitsekulude kiireks kasvatamiseks lubatud erandi piiresse. Eelarvepuudujäägi süvenemise tõttu kasvab võlakoormus 1,7 miljardi euro võrra, 25,9 protsendini SKPst. Maksukoormus väheneb eelnõu kohaselt tänavuselt 36,6 protsendilt 35,2 protsendini SKPst.
Valitsus toob suurima kulukasvuna esile kaitsekulutuste tõusu enam kui viiele protsendile SKPst, milleks kulub järgmisel aastal lisaks 844,5 miljonit eurot, ning suurima tuluvähendusena tulumaksu langetuse, mille mõju on eelarvestrateegiaga võrreldes 780 miljonit.
Teiseks lugemiseks esitasid Riigikogu liikmed ja fraktsioonid eelnõule 42 muudatusettepanekut, neist neli ei vastanud nõuetele ning need jättis rahanduskomisjon läbi vaatamata ja muudatusettepanekute loetellu kandmata. Üks muudatusettepanek võeti tagasi ning kuus muudatust, mis olid sisuliselt seotud, liitis komisjon üheks ettepanekuks. Rahanduskomisjon ise viis koostöös ministeeriumidega eelnõusse ühe mitmest osast koosneva muudatuse, mis sisaldab ministeeriumide valitsemisalade siseseid ja vahelisi täpsustusi. Kokku vaatas täiskogu teisel lugemisel läbi 33 muudatusettepanekut.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aleksandr Tšaplõgin, Lauri Laats, Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Vadim Belobrovtsev Keskerakonna, Riina Sikkut, Helmen Kütt, Madis Kallas, Reili Rand ja Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Urmas Reinsalu, Priit Sibul, Helir-Valdor Seeder ja Aivar Kokk Isamaa, Martin Helme, Varro Vooglaid, Arvo Aller, Evelin Poolamets ja Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Liina Kersna, Mart Võrklaev, Aivar Sõerd ja Margit Sutrop Reformierakonna ning Marek Reinaas Eesti 200 fraktsioonist. Sõna võtsid ka fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed Jaak Aab, Andre Hanimägi, Peeter Ernits ja Tanel Kiik.
Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Arutelu katkestamise poolt oli 35, vastu aga 51 Riigikogu liiget. Seega läbis eelnõu teise lugemise.
Vastuvõtmiseks peab 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu läbima Riigikogus ka kolmanda lugemise. Kolmandaks lugemiseks saavad komisjonid ja fraktsioonid eelnõule muudatusettepanekuid esitada 26. novembril kella 17.15ni.
Teise lugemise läbis veel kaks eelnõu
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud töölepinguseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (602 SE), mis võimaldab paindliku tööaja kokkuleppeid.
Eelnõuga luuakse osakoormusega töötajale võimalus teha soovi korral lisatunde täistööaja täitumiseni, et pakkuda nii tööandjale kui ka töötajale senisest paindlikumat töökorraldust. Eelnõu oluline eesmärk on vähendada tööandjate soovi sõlmida töölepingu kõrval praegu laialt levinud võlaõiguslikke lepinguid, nagu töövõtuleping või käsundusleping, mis ei taga töötajatele piisavaid sotsiaalseid tagatisi ja vajalikku tööalast kaitset. Näiteks ei ole teenuse osutamise lepingute puhul reguleeritud töö- ja puhkeaeg, puhkus, miinimumtöötasu ega töölepingu ülesütlemine, sealhulgas etteteatamistähtajad ja hüvitised.
Paindliku tööaja kokkulepetele kehtestatakse ka nõuded: lisatundide tegemisest võib keelduda, kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikult ja töötaja tunnitasu peab olema vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Töötaja peab tööl olema vähemalt veerand koormusega ehk töötama vähemalt 10 tundi nädalas, paindlikult saab lisaks töötada seega kuni 30 tundi. Arvestusperioodi lõppedes tuleb töötajale esitada graafik, kus on selgelt välja toodud kokkulepitud töötunnid, lisatunnid ja ületunnid sel perioodil.
Õiguskomisjon tegi eelnõusse teiseks lugemiseks muudatuse, mille eesmärk on, et alaealisi koheldaks täisealiste töötajatega võrdselt. Muudatusettepaneku järgi tuleb ka alaealistele maksta paindliku tööaja korral vähemalt 1,2-kordset alampalka. Samuti viis komisjon eelnõusse muudatuse, mille järgi võivad põhikooli lõpetanud 15–16-aastased või 17-aastased soovi korral ja seadusliku esindaja nõusolekul töötada täistööajaga, nagu oli enne õppimiskohustuse ea tõstmist aasta algusest.
Komisjon lisas eelnõusse muudatused ka seoses alaealiste tööajaga. Muudatustega võimaldatakse 7–12-aastasel, 13-14-aastasel ja vähemalt 15-aastasel õppimiskohustuslikul alaealisel töötada koolivälisel päeval rohkem tunde kui koolipäeval. Koolipäeval saavad alaealised töötada kaks tundi, koolivälisel päeval sõltuvalt vanusest viis kuni kaheksa tundi päevas. Lisaks on 7–12-aastasel alaealisel võimalik edaspidi töötada koolivaheajal kuni kuus tundi päevas ning 30 tundi seitsme päeva jooksul senise kolme ja 15 tunni asemel.
Lisaks tegi õiguskomisjon eelnõusse muudatuse, et ennetada olukordi, kus ettevõte soovib näiteks seni täistööajaga töötanud töötajatega sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid, et kulusid optimeerida. Eelnõu järgi on paindliku tööaja kokkuleppe alusel töötaval töötajal õigus nõuda kokkulepitud töötundide arvu suurendamist, kui ta on viimase kuue kuu jooksul vähemalt neljal kuul töötanud kokkulepitud tundidest rohkem.
Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonitud Kalle Grünthal ja Tanel Kiik, samuti pidasid kõne Vladimir Arhipov ja Aleksei Jevgrafov Keskerakonna fraktsioonist.
Keskerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, ent see ei leidnud toetust. Arutelu katkestamist toetas 26, kuid selle vastu oli 49 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (717 SE), mille eesmärk on soodustada inimeste tööellu naasmist ja parandada ravikindlustusele ligipääsu.
Eelnõu kohaselt võib haiguslehel viibinud inimene naasta kohandatud tööle senise 61. päeva asemel juba 31. päeval. Seletuskirja kohaselt soodustab muudatus varasemat tööellu naasmist ja toetab töövõime taastumist.
Samuti muudetakse eelnõuga haigushüvitise arvutamise korda rasedate puhul, välditakse haigus- ja töötuskindlustushüvitise samaaegset maksmist ning laiendatakse vabatahtliku ravikindlustuse sõlmimise võimalusi, kaotades senised lepingu sõlmimise piirangud.
Läbirääkimistel võtsid sõna Diana Ingerainen Eesti 200 ning Mart Maastik ja Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist.
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Katkestamise poolt oli 15 ja vastu 48 Riigikogu liiget.
Kaks eelnõu läbis esimese lugemise
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (741 SE), millega ajakohastatakse omavalitsuste finantsjuhtimise reegleid. Seletuskirja kohaselt vähendavad muudatused kohalike omavalitsuste töökoormust, loovad selgema õigusraamistiku ja annavad omavalitsustele oma rahakasutuse korraldamisel suurema paindlikkuse.
Eelnõu järgi laienevad senised finantsjuhtimise reeglid kogu omavalitsuse konsolideerimisgrupile, hõlmates ka kõiki omavalitsuse osalusega äriühinguid, sihtasutusi ja mittetulundusühinguid. Samuti muudetakse eelnõuga likviidsete varade paigutamise reeglid paindlikumaks, võimaldades omavalitsustel valida rohkemate krediidiasutuste vahel ning parandades investeeringute planeerimise võimalusi.
Olulise uuendusena kaob eelnõuga põhitegevuse tulude ja kulude tasakaalu nõue, kuid selle asemel peab kohalik omavalitsus alates 2027. aastast tagama, et põhitegevuse tulem kataks intressikulud. Samast aastast muutuvad leebemaks netovõlakoormuse piirangud finantsiliselt tugevamatele omavalitsustele, kes tohivad hakata kasutama suuremat laenumahtu. Kui omavalitsus ei suuda finantsnõudeid täita, peab ta enne oma eelarvestrateegia kinnitamist esitama selle eelnõu arvamuse saamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.
Majandusaasta aruandes muutub eelnõu järgi kohustuslikuks sisekontrolli süsteemi rakendamisest ülevaate andmine. Lisaks lükatakse 15. oktoobrilt 30. novembrile arengukava ja eelarvestrateegia kinnitamise tähtaeg ning kassapõhise eelarvestamise sätted tunnistatakse kehtetuks.
Läbirääkimistel võttis sõna Andres Metsoja Isamaa fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud maaparandusseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (748 SE), millega kaotatakse maaparandusalal tegutsevatele vastutavatele spetsialistidele seni kehtinud täienduskoolituse nõue, kuna koolitusi pole piisavalt korraldatud ja see on takistanud spetsialistidel tegutsemist.
Eelnõuga võimaldatakse ka pärast 2025. aastat lihtsustatud korras kanda metsamaadel asuvaid metsakraavide võrke maaparandussüsteemide registrisse, et tagada registri ajakohasus ja vähendada maaomanike kulusid. Samuti lihtsustatakse eelnõuga riigi põllumajandusmaa kasutusse andmist ja võõrandamist.
Seitse eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kodualuse maa maksuvabastuse taastamiseks (721 SE), millega sooviti taastada kodualuse maa maksuvabastuse riiklik regulatsioon. Algatajate sõnul annaks muudatus koduomanikele majandusliku kindlustunde, et eluaseme omamine ei too kaasa ebaproportsionaalset maksukoormust.
Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 47 ja selle vastu oli üheksa Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Tanel Kiige, Jaak Aabi, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Kaitseministeeriumi valitsemisala rahakasutuse kontrollimiseks“ eelnõu (714 OE).
Eelnõuga sooviti luua kõigi fraktsioonide esindajatest uurimiskomisjon, et selgitada välja Kaitseministeeriumi valitsemisalas ilmnenud rahakasutuse alaste süsteemsete puuduste ulatus ja põhjused ning teha ettepanekud, et taastada kaitsevaldkonna suhtes maksumaksjate usaldus. Esitajad pidasid komisjoni moodustamist oluliseks, et Kaitseministeeriumi rahakasutuse osas tõusetunud küsitavused ei mõjutaks negatiivselt Eesti inimeste kaitsetahet ega valmisolekut riigikaitsesse panustada.
Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu Isamaa ja Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Eesti 200 fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 43 ja selle vastu hääletas 17 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (715 SE), millega sooviti tõsta naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse taotlejatele esitatav eesti keele oskuse nõue B1-tasemelt B2-tasemele ning tagada kodakondsuse taotlejatele ka B2-tasemel keeleõppe kulude hüvitamine.
Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 40 ja selle vastu oli üheksa Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud maksurahu kehtestamise seaduse eelnõu (680 SE), millega sooviti kehtetuks tunnistada mitmed maksutõusud, et seeläbi kasvatada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja suurendada elanikkonna majanduslikku kindlustunnet.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 40 ja selle vastu oli kaheksa Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (712 SE), millega sooviti alates järgmisest aastast kaotada mootorsõidumaks ja sõiduautode registreerimistasu, mis algatajate hinnangul halvendavad Eesti inimeste majanduslikku kindlustatust ja ettevõtete konkurentsivõimet.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 38 ja selle vastu oli kaheksa Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (674 SE), millega sooviti kaotada Riigikogu liikmete ametikohajärgne õigus pääseda ligi riigisaladusele ja salastatud välisteabele ning näha juurdepääs ette vaid neile saadikutele, kes on eelnevalt läbinud julgeolekukontrolli.
Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 34 ja selle vastu hääletas üheksa Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Andre Hanimäe, Tanel Kiige ja Züleyxa Izmailova algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (686 SE), millega sooviti anda omavalitsustele võimalus teha volikogu kehtestatud eeskirjade täitmise üle riiklikku järelevalvet, sealhulgas korrale kutsuda hooletut loomaomanikku. Algatajate sõnul võimaldaks see omavalitsuse järelevalvega tegelevatel ametnikel sekkuda olukorras, kus hooletu omaniku koer segab ja ohustab kohalikku kogukonda, ning tegutseda enne, kui on toimunud rünne.
Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 30 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.
Istung lõppes kell 3.09
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
