Inimarengu arutelu Riigikogus: Eesti asend maailmaskaalal on vastuoluline
Inimarengu arutelu Riigikogus: Eesti asend maailmaskaalal on vastuoluline
Riigikogu arutas täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena „Eesti inimarengu aruannet 2012–2013“ ning mitmed ettekandjad leidsid, et Eesti positsioon globaalses kontekstis on parem, kui inimeste hinnangud oma heaolule seda lubada võiks.
Mati Heidmets: mida kaugemalt vaatad, seda ilusamad paistame
Eesti inimarengu aruande peatoimetaja Mati Heidmets ütles oma ettekandes, et ÜRO koostatava inimarengu indeksi pingereas on Eesti olnud 185 riigi seas viimase kümnekonna aasta jooksul pidevalt 30. positsiooni lähistel ja see on globaalses võrdluses kindlasti hea näitaja.
“Kui hästi üldiselt Eestit gloobusel hinnata, siis on tõepoolest nii, et mida kaugemalt vaatad, seda ilusamad me paistame, mida lähemale tuleme, seda rohkem tulevad paratamatult välja ka vastuolud ja väljakutsed,” tõdes Heidmets ja märkis, et need riigid, kellega me tahaksime sarnased olla ja kuhu näiteks meie noored vahetevahel Eestist lahkuvad, kuuluvad tavapäraselt ÜRO järjestuses esimese veerandsaja hulka.
Heidmetsa sõnul torkab aga silma ebakõla, kui võrrelda Eesti positsiooni väga erinevate rahvusvaheliste mõõdupuude alusel: “Väga sageli on Eesti potentsiaalinäitajad paremad kui tegelik tulemus.”
“Võiks öelda nii, et me oleme suutnud üles ehitada arengut toetava keskkonna, samas see keskkond ei ole tänaseks veel piisavalt konverteerunud Eesti inimeste heaoluks ega püsivateks heaolu mootoriteks,” ütles Heidmets. “Meie tervis, rahakott ja eluga rahulolu on endiselt Euroopa kehvemate hulgas – arengukeskkond on hea, areng ise täna veel tõenäoliselt ei vasta ootustele.”
Heidmets viitas ka aruandest ilmnenud tähelepanekule, mille kohaselt on Eesti sellesse esiliigasse, kus me juba tükk aega sees oleme, kinni jäänud.
“Eesti positsioon rahvusvahelises võrdluses mitmete oluliste näitajate alusel ei ole oluliselt muutunud. Oleme samal tasemel, jällegi võrdluses teiste riikidega, kus me olime kümmekond aastat tagasi ja eks ole põhjuseks muuhulgas ka see, et ka teised edenevad, mitte ainult meie,” märkis ta.
Jüri Sepp: küsimus on ettevõtluse võimekuses
Eesti inimarengu aruande 2012–2013 toimetaja Jüri Sepp ütles inimarengu aruannet kommenteerides, et laias laastus jagunevad kõik riigid kahte ossa. “Ühed on need, kus majanduslik jõukus on suurem, kui seda inimvara seisukohalt võiks oodata, teised riigid vastupidi – inimesed on seal vaesemad, kui inimvara kvaliteet, tervis ja haridus lubaks oodata,” ütles ta ja tõdes, et Eesti kuulub endiselt nende riikide hulka, mis on suhteliselt vaesed oma inimvara seisukohalt.
“Me ei ole suutnud oma inimvara kvaliteeti transformeerida jõukuseks,” ütles Jüri Saar ettekandes.
“Meie häda on selles, et me oleme vaesed, me ei ole suutnud majandust arendada,“ lisas ta. “Eesti puhul on selge, et küsimus on meie ettevõtluse võimekuses ja ilmselt olulisi nihkeid majandusarengus pole oodata, kui olukord äri keerukuses ei parane.”
Herkel: rahulolematus ei pea olema nutumüür
Kolmanda ettekandjana arutelul osalenud Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Andres Herkel nõustus oma kõnes, et Eesti positsioon mitmesuguste heaolu näitajate osas ja mitmesuguste ühiskonna arengutaset iseloomustavate kokkuvõtete osas võrdluses teiste riikidega kipub olema oluliselt parem kui see, kuidas me oma olukorda subjektiivselt tunnetame.
“Aga see ei pea olema mingisugune nutumüür. Ma arvan, et pigem võiks seda rahulolematust võtta edasiviiva jõuna,” ütles Herkel. “Igal juhul on see positsioon meie jaoks märksa parem, kui vaadata kõrvalt nende riikide esindajaid, kus on teada, et demokraatia arenguga on suuri probleeme ja kus tullakse rahvusvahelise foorumile ning hakatakse kiitma seda, et neid probleeme ei ole olemas.”
Herkel tõi välja ühe veel ühe vastuolu, mis aruandest välja tuli: “Me oleme silmapaistvalt optimistlikud, võib-olla liigagi optimistlikud Euroopa Liidu tuleviku osas. Samal ajal, kui vaadata seda kuulsat maailma väärtustekaarti, siis me paikneme seal Ida-Euroopa riikide hulgas ja ei jaga päriselt neid väärtusi, mida jagatakse selles osas Euroopas, mille poole me üha rohkem püüdleme.”
Herkel märkis tähelepanuvääriva asjaoluna, et aruande kohaselt ei ole Eesti inimesed valmis poliitilisteks aktsioonideks – üle 50% inimestest kinnitab, et nad ei ole valmis liituma poliitiliste petitsioonidega.
“Me ühelt poolt tahame justnagu olla väga nõudlikud riigi suhtes, me tahame olla väga vabad, tahame individuaalseid vabadusi. Aga teiselt poolt meie inimesed ei ole valmis võtma poliitilises protsessis vastutust,” lisas ta.
Läbirääkimistel esinesid kõnedega Kadri Simson, Jaanus Tamkivi, Sven Mikser, Mart Nutt, Kaja Kallas ja Tõnis Kõiv.
Riigikogu pressiteenistus
17. oktoober 2013
