Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo vastas Riigikogu liikmete Yana Toomi, Viktor Vassiljevi, Urbo Vaarmanni, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Peeter Võsa, Lauri Laasi, Vladimir Velmani, Valeri Korbi, Mailis Repsi ja Ester Tuiksoo 13. jaanuaril esitatud arupärimisele vajaduspõhise õppetoetuse kohta (nr 376).

Arupärijad küsisid, kuidas toimib ülikoolidele jäetud puhver vajaduspõhise õppetoetuse maksmiseks tudengitele, kelle majanduslik olukord on lühikese aja jooksul muutunud. Samuti uurisid arupärijad võimalusi süsteemi paindlikumaks muutmise kohta ning üliõpilaste parema informeerimise kohta vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel.

Aaviksoo selgitas, et ülikooliseaduse muudatustega viidi sisse tasuta kõrgharidus ja ligipääs õppemaksuta kvaliteetsele kõrgharidusele sai omaks enam kui 4000 täiendavale noorele. Lisaks nähti ette esimest korda vajaduspõhine õppetoetus, mis ei ole mõeldud tudengite palgana. See on üliõpilastele, kellel muidu oleks kõrgharidusõppes õppimise alustamine raskendatud või kelle muud sissetulekuallikad ei võimaldaks neil normaalset äraelamist ja toimetulekut.

Aaviksoo lisas, et perekonna majandusliku seisundi halvenemist ei saa lahendada õppetoetuste instrumendiga, vaid selleks tuleb kasutada muid kohaliku omavalitsuse poolt hallatavaid sotsiaaltoetuste ja -teenuste skeeme.

„Vajaduspõhine õppetoetus on perekonna toetus lähtudes tema eelmise aasta sissetulekutest, mis on registrites olemas. Selle põhjal oleme seda õppetoetust jaganud nüüd juba ühe semestri vältel,“ ütles Aaviksoo.

Aaviksoo selgitas, et leibkonna määratlemine on seotud suure ja kuluka bürokraatiaga. „Arvestades meie isikute elukoha registreerimise praktikat on seda süsteemi lihtne manipuleerida,“ ütles Aaviksoo. Ta täiendas, et seetõttu analüüsitakse üliõpilase pere sissetulekut lähtudes perekonnast, mitte leibkonnast.

Haridus- ja teadusministeerium on eraldanud igal aastal õppeasutustele vahendeid õppetoetuste põhi- ja täiendava toetuse maksmiseks. Toetuse suurus lepitakse haridus- ja teadusministeeriumi ja õppeasutuse vahel sõlmitud lepingus kokku ning summa on tuletatud vastavas õppeasutuses täiskoormusega õppivate üliõpilaste arvust.

Aaviksoo nägi põhilise probleemina, et erinevatel põhjustel on paljud üliõpilased kas loobunud taotlemise lõpuleviimisest või ei ole seda taotlust üldse esitanud. Aaviksoo sõnul on käivitatud kampaania vajaduspõhisest õppetoetusest teavitamiseks ning selle maksumus on suurusjärgus 5000 eurot.

Aaviksoo vastas ka arupärimisele erikoolide probleemide kohta (nr 380).

Vabas mikrofonis võtsid sõna Helmen Kütt, Mihhail Stalnuhhin ja Valeri Korb.

Istungi stenogramm

Riigikogu pressiteenistus