Haridus- ja teadusminister Maris Lauri vastas Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Toomas Vitsuti, Viktor Vassiljevi, Aadu Musta, Anneli Oti, Jaanus Karilaidi, Erki Savisaare, Jüri Ratase, Olga Ivanova, Tarmo Tamme, Enn Eesmaa, Dmitri Dmitrijevi, Andrei Novikovi, Vladimir Velmani, Valeri Korbi, Kersti Sarapuu, Märt Sultsi, Marika Tuus-Lauli ja Kadri Simsoni 29. septembril esitatud arupärimisele õpetajate palga kohta (nr 257).

Arupärijad tõid näitena Eesti Haridustöötajate Liidu pöördumise, milles viidati rahvusvahelisele uuringule, et Eestis on õpetajate töötasud võrreldes riigi keskmise palgaga ühed madalamad. Sellest tulenevalt ei ole õpetajaamet atraktiivne, kuna palk ei ole konkurentsivõimeline.

Arupärijad soovisid teada, missugune on õpetajatele planeeritav palgatõus tuleval aastal.

Minister osutas alustuseks sellele, et arupärimises viidatud OECD uuring ei hõlma kõiki riike, nii et me ei saa rääkida, et oleme maailma mastaabis väga keerulises olukorras.

Lauri selgitas, et õpetajate töötasu alammäära saab tõsta vähemalt 1000-le eurole ja keskmine töötasu võiks seeläbi tõusta vähemalt 1200 euroni. Täpsed andmed selguvad peale õpilaste andmete täpsustumist lähinädalate jooksul. Teatavasti see andmestik fikseeritakse 10. novembri seisuga ja praegu veel arvestusi ja arvutusi tehakse.

„Õpetaja palk on eelistatud valdkondades ning palgafondi kasv oli eelarves 3 protsenti, millele erakoolide kulude arvelt lisandub 1,3 protsenti ja see teeb palgafondi suuruse kasvuks 4,3 protsenti ehk vähemalt 11 miljonit eurot,“ ütles Lauri. Ta lisas, et sotsiaalmaksu määra vähendamine lisab veel võimalusi ehk kasvu 0,3 protsenti ehk kokku 4,6 protsenti. „Lisaks püüab haridusministeerium leida täiendavaid ressursse haldusala sisemisest ümberkorraldusest,“ märkis minister.

Lauri selgitas, et õpetaja töötasu alammäär on töötasu alammäär ja palk iseenesest sõltub väga palju tööandjast. Enamiku õpetajate tööandjaks on omavalitsus, mitte riik. „Mul on väga hea meel nende omavalitsuste üle, kes on pannud riiklikule rahale oma raha juurde, kuid samas on meil olemas ka selliseid omavalitsusi, kes ei maksa kogu haridustoetust välja ja uskumatu küll, numbrina on neid 65, aga kokku eelmisel aastal see tähendas, et 30 protsenti omavalitsustest ei maksnud kõiki haridustoetuse rahasid välja. See on väga suur number,“ ütles Lauri.

„Need arvutused, mis haridusministeeriumis on hetkel tehtud, ei sisalda muuseas omavalitsuste panust. Kui omavalitsused saavad lisaks maksta sellele summale, mis riigi poolt eristatakse, kas või praeguses mahus, siis osutub palgatase kõrgemaks,“ ütles minister.

Lauri vastas veel arupärimisele õpetajate tööaja ja palgaarvestuse kohta (nr 264).

Siseminister Hanno Pevkur vastas arupärimisele uussisserändajate keeleõppe kohta (nr 275).

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski vastas arupärimisele ravijärjekordade lühendamise kohta (nr 261).

Arupärijad võtsid menetlusest tagasi tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile esitatud arupärimise kehtiva kiirabiteenuse korralduse ja kvaliteedi kohta (nr 258) ja arupärimise maaettevõtetele esitatavate põhjendamatute nõuete kohta (nr 256).

Istung lõppes kell 16.48.

Istungi stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201611141500

Istungi stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201611071500

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]