Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu (902 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on tõhustada õiguskaitset haldusmenetluses ja muuta halduskohtu tegevus sujuvamaks. Tegemist on eelnõu (755 SE) teistkordse menetlemisega, kuna samasisuline eelnõu jäi lõpphääletusel 15. detsembril 2010 vastu võtmata: ei saavutanud vajalikku 51-häälelist toetust ja langes seetõttu Riigikogu menetlusest välja. Eelnõu täpsustab halduskohtu volituste rakendamist, eelkõige üleminekut ühelt kaebuse liigilt teisele olukorras, kus õige nõude esitamine võib kaebaja jaoks osutuda keeruliseks (nt haldusakti tühistamise asemel tühisuse tuvastamise taotlemine). Mõnevõrra piirab eelnõu senisega võrreldes tuvastamiskaebuse esitamist, välistades selle juhul, kui kaebuse eesmärgi saavutamiseks on tõhusamaid vahendeid. Põhiliseks menetlusliigiks esimese ja teise astme kohtus jääb eelnõu kohaselt endiselt avalik ja suuline menetlus kohtuistungi korraldamisega. Eelnõus on laiendatud istungi läbiviimise võimalusi menetlusosaliste ilmumata jäämise korral, samuti on asja kaalu ja arutusel olevaid küsimusi arvestades võimalik kaebus läbi vaadata kirjalikus menetluses sõltumata menetlusosaliste nõusolekust. Kirjaliku menetluse kõrval on eelnõus uudsete lihtsustatud menetlusliikidena ette nähtud lihtmenetlus ja lepitusmenetlus. Eelnõu kaotab ka üldise viite tsiviilkohtumenetluse seadustikule, mis jääb kohaldatavaks ainult konkreetselt viidatud ulatuses ja juhtudel. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud
kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (
787 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on laiendada kunstliku viljastamise tervishoiuteenuse saamiseks õigustatud isikute ringi. Eelnõuga kaotatakse sotsiaalministri määrusega kehtestatud loetelu meditsiinilistest vastunäidustustest, mille esinemisel on naise kunstlik viljastamine keelatud, ning sellest lähtuvalt hakkab kunstliku viljastamise vajalikkuse ja lubatavuse üle otsustama vaid arst. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud
vedelkütuse seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (
895 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on korrastada kütuseturgu ja välistada käibemaksupettusi. Eelnõu sätestab kõigile kütusemüüjatele minimaalse tagatissumma 100 000 eurot, mis esitatakse maksu- ja tolliametile, et vältida libaettevõtete teket ja parandada käibemaksu laekumist. Maksu- ja tolliametil on seejuures õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt ka suuremat tagatist, lähtudes tekkida võivast käibemaksukohustusest. Algataja väitel on kütuseturul tekkinud olukord, kus kütuse müüjaks on võimalik registreerida ka isikul, kellel endal selleks vajalik taristu ja personal puudub ning kellel on nõutav osa- või aktsiakapital või vastutuskindlustuse leping ette näidata üksnes registreeringu taotlemise hetkel. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Mai Treiali ja Ester Tuiksoo algatatud
riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (
831 SE). Tagasilükkamise poolt hääletas 46 ja vastu 30 Riigikogu liiget. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.
Rahanduskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud
tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu (
841 SE). Tagasilükkamise poolt hääletas 46 ja vastu 33 Riigikogu liiget. Seega langes eelnõu menetlusest välja.
Riigikogu pressitalitus
