Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (442 SE) esimene lugemine. Seaduseelnõu eesmärk on ratifitseerida lisaprotokoll, mis näeb osalisriigile ette kohustused tagada järelevalveasutuse (s.o Andmekaitse Inspektsiooni) tegevuse sõltumatus ja kehtestada isikuandmete piiriülese edastamise tingimused vastuvõtjale, kes ei kuulu konventsiooniosalise jurisdiktsiooni alla. Riigisisese õiguse muutmise vajadust lisaprotokolli ratifitseerimine endaga Eesti jaoks kaasa ei too, kuivõrd lisaprotokollist tulenevad nõuded on riigisisese õigusega juba tagatud. Lisaprotokolli ratifitseerimine on samm, millega riik väljendab oma tahet siduda end eelmainitud kohustustega ka rahvusvahelise õiguse kaudu. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud
hädaolukorra seaduse eelnõu (
477 SE) esimene lugemine. Hädaolukorra seadus on raamseadus, mis käsitleb kriisiolukordi üldisemalt, korrastab kriisireguleerimissüsteemi õiguslikud alused ning teeb muudatusi ja täiendusi kriisireguleerimisalaste ülesannete täitmise korralduses nii funktsionaalsel kui ka territoriaalsel tasandil. Olulise lisandväärtusena reguleerib eelnõu elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldust palju põhjalikumalt kui kehtiv seadus, samuti kaitseväe kasutamist sisejulgeoleku tagamiseks olukorras, kus eriolukorda pole välja kuulutatud. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud
erakorralise seisukorra seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (
448 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatuste eesmärk on ajakohastada erakorralise seisukorra seaduse regulatsiooni. Eelnõu reguleerib muuhulgas massiliste korratustega seotud olukordi, täpsustab põhiseaduslikku korda ähvardava ohu mõistet ja erakorralise seisukorra väljakuulutamise aluseid. Vägivaldse massilise korratusena käesoleva eelnõu tähenduses mõistetakse rahvahulga poolt vägivaldsete õigusvastaste tegude toimepanemist – varalise kahju tekitamist ja elu või tervist ohustav tegevust. Eelnõu kohaselt võib valitsus massiliste rahutuste korral otsustada kaitseväe või kaitseliidu kasutamise kuni erakorralise seisukorra lõpetamiseni. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Kultuurikomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud
koolieelse lasteasutuse seaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu (
444 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on korrastada lasteaedadesse laste vastuvõtmise tingimusi. Eelnõu kohaselt võib lasteaia vabadele kohtadele (pärast teeninduspiirkonnas elavate laste vastuvõttu) võtta lapsi ka väljastpoolt teeninduspiirkonda, eelistades esmajärjekorras kõnealuse lasteasutuse töötajate lapsi, teises järjekorras samas vallas või linnas elavaid lapsi ja seejärel teeninduspiirkonnas töötavate vanemate lapsi. Eelnõu algataja leiab, et kuna lasteasutuse töötaja peab juba kell 7 tööl olema, ei jõua ta oma last enne seda kusagile mujale lasteaeda viia. Kui aga lasteasutuse töötaja saab panna lapse samasse lasteaeda, siis ei pea ta otsima teist töökohta. Samas vabastab selline põhimõte algataja hinnangul lasteaedade töötajad „sunnismaisusest“, nad saavad vajaduse korral töökohta vahetada. Samuti annab see lasteaiale võimaluse valida endale paremaid töötajaid. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Riigikogu pressitalitus
