Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves esines Riigikogu ees poliitilise avaldusega Jääkeldri protsessi ja rahvakogu teemadel. Presidendi sõnul väärib Rahvakogu töö põhjalikku ja avatud arutelu nii parlamendi põhiseaduskomisjonis, fraktsioonides kui ka suures saalis. „Rahvakogu ei ole alternatiivne, Riigikogule vastanduv või sellega konkureeriv otsustusorgan. See on täiendav võimalus meie arenevas ja uusi lahendusi otsivas demokraatlikus riigis, et anda üldlevinud mõistetele „osalemine“ ja „kaasamine“ tegelik sisu,“ ütles president. Läbirääkimistel esinesid sõnavõttudega Andrei Korobeinik ja Sven Mikser.

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatava protokolli Iiri rahva murede kohta seoses Lissaboni lepinguga ratifitseerimise seaduse eelnõu (390 SE) esimese lugemise. Protokolli eesmärk on vastata Iirimaal toimunud Lissaboni lepingu rahvahääletusel väljendatud Iiri rahva muredele sellistes valdkondades nagu õigus elule, perekond ja haridus, maksustamine, julgeolek ja kaitse ning kinnitada Iirimaa konstitutsioonist tulenevate teatud põhimõtete austamist ja kehtimist. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Lõpetati valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (349 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on tõsta kindlustusandjate omavahendite miinimummäära ning võtta arvesse Euroopa Kohtu otsus, mille järgi ei või samadel tingimustel sõlmitud mehe ja naise elukindlustuse, haiguskindlustuse ja õnnetusjuhtumite kindlustuse lepingute kindlustusmaksed ja hüvitised erineda. Lisaks viiakse Euroopa Liidu õigusega kooskõlla makseasutuste ja e-raha asutuste seadus ning väärtpaberituru seadus. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Lõpetati kultuurikomisjoni algatatud erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (343 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on viia erakooliseaduse § 15 lõige 1 kooskõlla põhiseadusega vastavalt õiguskantsleri ettepanekule, mille kohaselt peab avalikule võimule kuuluvas erakoolis olema tagatud igaühele õigus saada eestikeelset õpetust. Eelnõu sätestab, et gümnaasiumi õppekeele määramisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kehtestatud nõuetest, kui gümnaasiumi pidaja osanik, aktsionär, asutaja või liige on riik või kohalik omavalitsus. Nimetatud gümnaasiumis või selle üksikutes klassides võib õpe toimuda eesti keelest erinevas keeles või kakskeelsena, kui selleks annab loa Vabariigi Valitsus, tuginedes erakooli arengukavast lähtuva nõukogu ettepanekule ja kooli pidaja taotlusele. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu (408 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on täiendada investeerimisfondide likvideerimist käsitlevat regulatsiooni, et vältida õiguslikku ebamäärasust fondide likvideerimisel ja tagada investorite piisav kaitse. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (360 SE). Tagasilükkamise ettepaneku poolt hääletas 45 ja vastu 27 Riigikogu liiget. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.

Loe lisa istungi stenogrammist:

Riigikogu pressitalitus