Elektroonilise hääletamise korraldust muutev seaduseelnõu suunati kolmandale lugemisele
Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (186 SE) teine lugemine. Eelnõuga täpsustatakse elektroonilise hääletamise korraldust valimistel. Olulisemate muudatustena näeb eelnõu ette eraldi elektroonilise hääletamise komisjoni moodustamise, võrdsustab elektroonilise hääletamise ja valimisjaoskondades eelhääletamise aja, sätestab seaduse tasemel e-hääletamise süsteemi auditeerimise ja annab valijale võimaluse kontrollida, kas tema antud elektrooniline hääl on korrektselt elektroonilise hääletamise süsteemile edastatud (rakendub 2015. aastast). Samuti sätestab eelnõu Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuse elektroonilise hääletamise peatamise, lõpetamise või mittealustamise korral. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku nimetatud eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku vastu hääletas 63 ja poolt 17 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud katkestamisettepanek toetust ja eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (241 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt minnakse üle maksu- ja tolliameti valdkondlikule toimemudelile ning nelja administratiivse teeninduspiirkonna asemel moodustatakse üks ja ühtne teeninduspiirkond. Algataja väitel võimaldab valdkondlik juhtimine paindlikumalt jaotada tööülesandeid lähtuvalt ametnike tegelikust töökoormusest, kogemustest ja pädevusest sõltumata sellest, millises linnas ametnik täpselt paikneb. Üleminek uuele toimemudelile on ajendatud ka muudatustest kliendikäitumises, mille on tinginud aasta-aastalt suurenenud e-teenuste maht ja nende kasutajate osakaalu kasv, mis on vähendanud külastusi klienditeeninduskeskustes. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (263 SE) esimene lugemine. Eelnõuga soovitakse parandada Euroopa Komisjoni poolt osutatud rikkumistele Eesti õiguskorras. Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole Eestis tagatud avaliku teabe taaskasutamisega seonduvad õigused või seaduses sisalduvad lahendused ei ole piisavalt õigusselged. Eelnõu eesmärgiks on sätestada selgemalt avaliku teabe taaskasutamise reeglid eesti õiguskorras ning seeläbi stimuleerida uute toodete ja teenuste loomist erasektori poolt. Eelnõu kohaselt ei tohi teabevaldaja sõlmida teabe taaskasutamiseks ainuõiguslikke kokkuleppeid, välja arvatud siis, kui see on põhjendatud avalike huvidega. Ainuõiguse põhjendatust tuleb hinnata vähemalt iga kolme aasta järel. Sätte eesmärk on reguleerida olukorda, kus avaliku teabe valdamise ja teabe väljastamise monopol on antud üle kolmandale isikule, kes ei ole teabevaldaja. Eelnõuga soovitakse luua olukord, et teabe taaskasutamine oleks avatud kõikidele potentsiaalsetele turul tegutsejatele ka juhul, kui üks turul tegutseja juba pakub avalikul teabel põhinevaid lisandväärtusega tooteid. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu (247 SE) esimene lugemine. Kavandatavate muudatuste eesmärk on tõhustada ja kiirendada mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise maakonnaplaneeringute menetlemist ning aidata kaasa avalikes huvides vajalike taristute rajamisele ja üldise õigusselguse loomisele selles valdkonnas. Eelnõu vabastab kohalikud omavalitsused planeerimisseaduses sätestatud hoonestatud kinnisasja võõrandamise kohustusest ning näeb ette, et võõrandamise vajaduse ilmnemisel sõlmitakse kokkulepe kas võlaõigusseadusest lähtudes või kohaldatakse kinnisasja sundvõõrandamise seadust. Eeltoodu aitab vältida olukordi, kus kohalikud omavalitsused keelduvad eelnimetatud planeeringuid kooskõlastamast ning joonehitise asukohta ka oma üldplaneeringusse kandmast, kuna see võib kaasa tuua olukorra, kus kohalik omavalitsus peab põhjendamatult võõrandama kinnisasja, mille võõrandamise kohustus peaks olema hoopis planeeringuga kavandatava joonehitise ehitamisest huvitatud isikul. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (267 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on viia seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Ülevõetava direktiivi üldine eesmärk on välisõhu kvaliteedi parandamine mitmesuguste meetmete elluviimise ja nõuete kehtestamisega; kõige suuremat tähelepanu on pööratud kütuse elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside koguste vähendamisele. Lisaks on direktiivi eesmärk reguleerida ja edendada biokütuse turu toimimist pöörates suurt tähelepanu biokütuse säästlikule tootmisele. Eelnõu näeb ka ette kütuseseire andmekogu moodustamise, mis võimaldab viia juba toimiv kütuseseire andmebaas kooskõlla avaliku teabe seadusega. Kütuseseire andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, milles koondatakse ja avaldatakse kütuseseire andmed. Andmekogu abil on tarbijatel võimalik saada informatsiooni tanklates müüdava kütuse kvaliteedi kohta, mis võimaldab tarbijal teha teadlikku valikut kütuse ostmisel. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (268 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt tõstetakse ajavahemikus 2013 – 2016 alkoholi aktsiisimäärasid 5% aastas eesmärgiga suurendada riigieelarve tulusid. Alkoholi aktsiisimäärade 5% tõstmisel suureneb algataja selgituse kohaselt näiteks õlle hind järgmisel aastal (1 liiter, 5%vol) hinnanguliselt 1,8 eurolt 1,82 eurole, veini hind (0,7 liitrit) tõuseb 7 eurolt 7,04 eurole ja viina hind (1 liiter, 40%vol) tõuseb 12 eurolt ligikaudu 12,36 eurole. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (236 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on luua üliõpilastele riiklik õppetoetus, mis toetab majanduslikult ebasoodsamas olukorras üliõpilaste ligipääsu kõrgharidusele, nende edukaid õpinguid ja õppekava nominaalkestusega läbimist. Eelnõuga lisatakse õppetoetuste ja õppelaenu seadusesse vajaduspõhist õppetoetust käsitlevad sätted ning sellega seoses muudetakse ka maksukorralduse seadust. Eelnõu kohaselt on vajaduspõhist õppetoetust õigus saada üliõpilasel, kelle keskmine sissetulek perekonnaliikme kohta jääb alla suhtelist vaesuspiiri ning üliõpilane loetakse oma vanematega üheks perekonnaks 26. eluaastani. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Riigikogu pressitalitus