Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Euroopa Liidu asjade komisjoni algatusel oli teisipäeval Riigikogu täiskogus Eesti migratsioonipoliitika arutelu oluliselt tähtsa riikliku küsimusena, kus rõhutati erakondadeülese koostöö vajadust.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Kalle Pallingu sõnul ei jää Eesti konfliktidest Lähis-Idas ja Aafrikas puutumata. „Peame suutma riigina erakondadeüleselt selle kriisi lahendamisesse ülejäänud Euroopaga solidaarselt panustada. Tegemist peaks olema väärtuspõhiste seisukohtadega, mitte parteipoliitiliste punktivõitudega,“ ütles Palling.

Palling rõhutas Eesti seisukohta, mille järgi kriisi lahendamisel peavad osalema kõik Euroopa Liidu liikmesriigid proportsionaalselt, vastavalt oma võimetele.

Pallingu sõnul on oluline keskenduda peamiste põgenikesurve all olevate Aafrika riikide abistamisele. Ta kutsus üles toetama miljoneid pagulasi vastu võtnud Süüria lähiriike nagu Jordaania, Liibanon ja Türgi. „Pikemas plaanis on oluline lisaks humanitaarabile edendada ka sealset majandust ja luua töökohti,“ ütles Palling. Ta lisas, et Eesti on toetanud Süüria pagulaste humanitaarolukorra leevendamist 1,8 miljoni euroga.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on ümberasustamiseks ja –paigutamiseks koostatud asjaomaste ministeeriumide osalusel tegevuskava, mis sisaldab vajalikke tegevusi ning nende läbiviimise eest vastutajaid. „Oleme otsustuse paremaks läbiviimiseks koostanud ümberpaigutatavate profiili – soovime aidata inimesi, kes soovivad ise siia elama asuda, on võimelised ja neil on motivatsioon Eestis kohaneda. Eesti eelistab vastu võtta täisperekondi ning inimesi haavatavatest gruppidest nagu üksikvanematega pered ning saatjata alaealised või orvud,“ ütles Pevkur. Ta lisas, et loomulikult ei tohi need inimesed kujutada ohtu Eesti riigi julgeolekule.

Pevkuri sõnul kirjutati 2. oktoobril Itaalia kolleegidega alla lepe, mis võimaldab meie inimestel politseist, kaitsepolitseist ja sotsiaalministeeriumist minna Itaaliasse menetlustoimingute läbiviimiseks. “Otsuse, kas konkreetne inimene tuleb Eestisse või mitte, teeb Eesti,“ rõhutas Pevkur.

Siseministri andmeil sai eelmisel aastal Eestisse elama asumiseks esmase elamisloa üle 3000 Euroopa Liitu mittekuuluvatest riikidest pärit välismaalase.

MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimehe Eero Jansoni sõnul võtab Eesti järgmise kahe aasta jooksul vastu umbes pooltuhat kaitset vajavat inimest ümberpaigutamise ja –asustamise programmide raames. „Olgem ausad, Euroopa ja globaalse pagulaskriisi kontekstis on see väga väike panus,“ ütles Janson.

Janson tõi oma kõnes välja põhimõtted, millele peaks pagulaste vastuvõtmisel ja valitsuse tegevuskavas suuremat tähelepanu pöörama. Tema hinnangul peaks pagulaste nn valimisel olema mittediskrimineeriv inimeste usutunnistuse, nahavärvi ja muude tunnuste suhtes. „Peame arvesse võtma pagulaste endi soove ja olemasolevaid sidemeid ühe või teise riigiga,“ ütles Janson. Ta pidas oluliseks ka eesti keele oskust ja iga pagulase potentsiaali ärakasutamist. „Pagulaste elama paigutamine Eesti sees peab lähtuma esmajoones töö- ja koolikohtade ning tugivõrgustiku ja keeleõppevõimaluste olemasolust,“ rõhutas Janson.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna esitas oma ettekandes 12 avatud ettepanekut ühise poliitika kujundamiseks. Need sisaldasid Eesti konservatiivse immigratsiooni-, keele- ja kodakondsuspoliitika jätkamist, migratsioonikriisi algpõhjustega tegelemist, tõhusa kontrolli kehtestamist Schengeni välispiiride üle, liikmesriikide iseotsustamisõiguse nõuet immigatsioonipoliitika üle ja Euroopa Liidu finantsvahendite ülevaatamist pagulaskriisi mõjude leevendamiseks. Tsahkna tegi ettepaneku kehtestada pagulaste vastuvõtmiseks seaduses piirarv ning kehtestada nii Eestis kui Euroopa Liidus nn turvaliste riikide ja piirkondade nimekiri, mille kodanikud ei vaja kaitset ega varjupaika.

Tsahkna ettepanekud puudutasid veel piirikontrollivõimekuse tagamist ELi välispiiril, Eesti kultuuriruumi ja tavade järgimist ning kohanemisprogrammi rahvusvahelise kaitse saanud inimestele. Samuti aastase elamisloa andmist rahvusvahelise kaitse saanud isikutele ja nende tagasisaatmist kodumaale pärast stabiilsuse saabumist.

Läbirääkimistel sõna võtnud Valdo Randpere, Mart Helme, Mihkel Raud, Mart Nutt, Mailis Reps, Monika Haukanõmm, Peeter Ernits, Aadu Must, Mihhail Stalnuhhin, Laine Randjärv, Martin Helme, Jaanus Karilaid, Jüri Adams ja Jaak Madison esitasid oma seisukohad migratsioonipoliitika küsimustes.

Istungi stenogramm 

Fotod istungilt 

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside