Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud elatisabi seaduse, riigi õigusabi seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (917 SE)esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on viia Eesti riigisisene õigus kooskõlla EL Nõukogu määrusega kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes. Määruse eesmärk on kindlaks määrata ülalpidamiskohustusele kohaldatav õigus juhul, kui vaidlus on seotud mitme riigiga ja seetõttu tõusetub küsimus, millise riigi õiguse alusel vaidlus lahendada. Samuti määratakse kindlaks, millise riigi kohtusse tuleb sellisel juhul hagi esitada ja kuidas on võimalik ühes liikmesriigis langetatud otsust teistes liikmesriikides täita. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Kultuurikomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud
Eesti Rahvusraamatukogu seaduse eelnõu (
863 SE) esimene lugemine. Uus Eesti Rahvusraamatukogu seaduse eelnõu koostati eesmärgiga täpsustada ja täiendada rahvusraamatukogu ülesandeid, nõukogu koosseisu, töökorraldust, vastutust ja peadirektorit puudutavaid sätteid, samuti kaasajastada seaduse ülesehitust. Kehtiv Eesti Rahvusraamatukogu seadus võeti vastu 1998. aasta märtsis ning seda on varem muudetud kuuel korral. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati Riigikogu liikmete Kalev Kotkase, Aleksei Lotmani, Tarmo Kõutsi, Mark Soosaare, Imre Sooääre, Kalle Laaneti ja Karel Rüütli algatatud
rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (
737 SE) esimene lugemine. Seadusesse lisatakse ja määratletakse täpsemalt püsielaniku mõiste. Eelnõu kohaselt on püsielanik isik, kes aastaringselt elab ja tegutseb tema rahvastikuregistrijärgse elukoha omavalitsuse territooriumil. Püsielaniku staatuse otsustajaks on kohaliku omavalitsuse volikogu. Algatajad on seisukohal, et riik peab teadma, kus tema kodanikud tegelikult elavad. Seda on nende hinnangul vaja selleks, et planeerida tegevusi erinevates eluvaldkondades nagu tervishoid, haridus, ühistransport, sotsiaalhoolekanne, kaitseteenistus, jäätmemajandus, kalapüük, jahipidamine või väikesaarte taasasustamine. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati Riigikogu liikmete Mart Nuti, Toivo Tootseni, Toomas Trapido, Maret Merisaare, Trivimi Velliste, Mart Jüssi, Peeter Tulviste, Urmas Klaasi, Enn Eesmaa, Ivi Eenmaa, Marko Mihkelsoni ja Mari-Ann Kelami algatatud
pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (
914 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt hakatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistama riikliku tähtpäevana hõimupäeva. Algatajate kinnitusel on hõimupäeva eesmärk paremini teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre, väärtustada omaenda päritolu, emakeelt ja kultuuripärandit. Hõimupäev oleks Eesti omanäolise keelelise ja kultuurilise identiteedi, rahvusliku omakultuuri päev, ning samuti päev, mil mõelda teiste soome-ugri rahvaste peale, tutvustada nende keeli ja kultuure ning kõnelda hõimurahvaste päevakajalistest probleemidest. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Riigikogu pressitalitus
