Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Eesti Panga president Ardo Hansson vastas Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Dmitri Dmitrijevi, Valeri Korbi, Anneli Oti, Tarmo Tamme, Kersti Sarapuu, Erki Savisaare, Enn Eesmaa, Olga Ivanova, Peeter Ernitsa ja Mihhail Korbi 19. aprillil esitatud arupärimisele Euroopa Keskpanga otsuste kohta (nr 210).

Arupärimine puudutas Euroopa Keskpanga otsust, et ostetakse järelturult võlakirju. See projekt sai alguse eelmisel aastal ja Eesti Pank on ka selles projektis usinalt kaasa löönud. Arupärijad soovisid teada Eesti Panga presidendi hinnangut nimetatud küsimuses.

Hansson selgitas, et euroala keskpangad ostavad järelturu võlakirju kokku selleks, et innustada võlakirju müünud investoreid raha mujale investeerima. „See tähendaks paremaid rahastamistingimusi euroaladel tegutsevatele ettevõtetele, sh Eesti ettevõtetele,“ ütles Hansson. Ta lisas, et kuna tegemist on ühise finantsturuga, siis ühendatud anumate põhimõttel kanduvad soodsamad intressid igale poole euroalal. Seega on Eesti ettevõtted ja elanikud saanud lühiajalist kasu praegustest võlakirjaostuprogrammidest. Hansson mainis, et keskpangad tohivad valitsuse kui riigile kuuluvate ettevõtete võlakirju osta ainult järelturult. See tähendab, et kui Eesti Pank ostab näiteks Eleringi võlakirju, siis Elering sellest otsest kasu ei saa. Kasu saab võlakirja müünud investor ja see investor võib asuda Tallinnas, Berliinis, Londonis või kuskil mujal.

Hansson märkis, et euroala majandust mõjutab väliskeskkond, mis on avatud erinevatele riskidele. Viimasel ajal on üleilmseid kasvuprognoose regulaarselt kärbitud ning nõrk välisnõudlus on üks põhjuseid, miks euroala majanduskasv on sedavõrra nigelaks osutunud. „Praeguste prognooside kohaselt ilmneb siiski, et eelmine aasta jääb suure tõenäosusega euroala välisnõudluse madalaima kasvuga aastaks ning juba käesoleval aastal hakkab euroala välisnõudluse kasv kiirenema,“ ütles Hansson. Ta toonitas, et tuleb silmas pidada, et õigus teha majanduspoliitilisi valikuid kasvuvõime tagamiseks tuleb demokraatliku valimisprotsessi kaudu ning jääb seega väljapoole keskpankade mandaati. „Siinkohal tunnustan Eesti poliitikute ning ekspertide mitmekülgset diskussiooni Eesti jaoks parima majanduspoliitika kujundamisel,“ märkis Hansson.

Arupärijad viitasid Euroopa Keskpanga otsustele hoiustamise intressimäära kohta negatiivsele tasemele. See tähendab, et kommertspangad peavad raha hoiustamise eest Euroopa Keskpangas peale maksma. Arupärijad soovisid teada, kuidas selline samm võib mõjutada lähitulevikus hoiuste intressimäärasid Eestis tegutsevates pankades. Kui tõenäoline on kommertspankade poolt negatiivse hoiuste intressimäära kehtestamine eraisikute hoiustele.

Hansson selgitas, et negatiivsena keskpangas rahahoiustamise intress on viinud lühiajaliselt rahaturu intressid negatiivseks ning see olukord lähitulevikus kindlasti ei muutu. „Usun siiski, et pangad väldivad negatiivsete intresside kehtestamist eraisikute hoiustele ja seni, kuni nende kasumlikkus oluliselt ei alane. Pean seda ebatõenäoliseks,“ ütles Eesti Panga president. Ta lisas, et teistes riikides, ka nendes riikides, kus intressimäärad on veelgi negatiivsemad kui euroalal, ei ole näha seda, et see kandub üle üksikisikute hoiustele.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi vastas arupärimisele teadus- ja arendustegevuse kohta riigieelarve strateegias 2017–2020 (nr 218).

Vabas mikrofonis võttis sõna Jüri Adams.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Tagasiside