Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Eesti Panga president Ardo Hansson vastas Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Andres Ammase, Ain Lutsepa, Külliki Kübarsepa, Krista Aru, Monika Haukanõmme ja Artur Talviku 6. aprillil esitatud arupärimisele riigieelarve defitsiiti laskmise kohta (nr 347).

Arupärijad viitasid valitsuse põhjendusele riigieelarve defitsiiti laskmise kohta, et sellel on oluline majanduspoliitiline mõju. Arupärijad tõid esile ka Eesti Panga presidendi ajakirjanduses väljendatud seisukoha, milles ta nimetab valitsuse kavandtava riigieelarve baasseaduse muutmist „oportonistlikuks“.

Arupärijad soovisid teada, milliseid majanduspoliitilisi riske valitsuse uus lähenemine eelarve tasakaalule sisaldab ning kas on näiteid selle rakendamisest teistes riikides.

Hanssoni sõnul on väikse defitsiidi võimalikkus Euroopas üsna tavaline, kuid 0,5 protsendi struktuurne puudujääk on mõeldud miinimumeesmärgile, tulemaks toime olukorras, kus näiteks madalseis on väga tugev ja selle miinus 0,5-ga kuidagi saavutad seda 3 protsendilist nominaalset puudujääki. „Ma arvan, et Eestis tekitaks väike puudujääk praegu probleeme pikaajalisele majanduskasvule, kuid ei tekitaks lähiajal probleeme eelarve jätkusuutlikkusele, sest riigivõlg on meil väike,“ ütles Eesti Panga president. Ta rõhutas, et Eestile on sobilik Euroopast pisut rangem eelarvepoliitika ja suuremad reservid. Hansson selgitas, et meil on vananev ühiskond, meil on euroraha tulevikus vähem kui praegu ja seetõttu oleks vaja pigem natuke rangemalt läheneda.

„Tegelikult võiks öelda, et Euroopa Liidu abirahade kasutamise tõttu, need moodustavad umbes 2,4 protsendi SKT-st viimase viie aasta jooksul, oleme sisuliselt korralikult puudujäägis,“ ütles Eesti Panga president. Ta märkis, et kuna tegemist on toetustega, siis me ei arvesta neid, nad ei tekita võlga, aga stimuleerivad ja mõjutavad meie majanduse käekäiku ja me oleme mingil määral nende kulutamisega harjunud. „Me teame, et eelarve koostamine muutub edaspidi raskemaks, Euroopa Liidu abirahad vähenevad ja vananeb rahvastik. Euroopas on mitmeid hoiatavaid näiteid, kus eelarve miinimumnõuetest saab ajapikku tavapärane käitumine, mis tekitab majanduses raskusi. Nii et siin on rohkem see libedale teele asumise risk kui see, et see 0,5 iseenesest hakkab väga palju mõjutama lühemas perspektiivis,“ ütles Hansson.

Peaminister Jüri Ratas vastas arupärimisele tekkiva ohu kohta ühiskonna sidususele ja julgeolekule, kui haldusreform Ida-Virumaal minister Korbi plaani järgi läbi viiakse (nr 333).

Maaeluminister Tarmo Tamm vastas arupärimisele põllumajandustootja asendamise toetuse kohta (nr 325).

Riigihalduse minister Mihhail Korb vastas arupärimisele haldusterritoriaalse reformi tulemuste kohta Viljandimaal (nr 327); arupärimisele haldusreformi hädade kohta Tartumaal Peipsi veerel (nr 328) ja arupärimisele haldusreformi hädade kohta Tartumaal Luunjas (nr 329).

Istung lõppes kell 20.22.

Istungi stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201704171500

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside