Täna Riigikogus
19. september 2005

Eesti Panga president Andres Lipstok vastas Riigikogu liikmete Marko Pomerantsi, Taavi Veskimägi ja Olari Taali 30. mail esitatud arupärimisele Maastrichti hinnastabiilsuse kriteeriumide ja riigi eelarvestrateegia kohta (nr 157).

Eesti Panga president rõhutas konservatiivse majanduspoliitika jätkamise vajadust ühisraha euro kasutuselevõtmisel Eestis. Eesti Panga kevadprognoos ennustas 2005. ja 2006. aasta inflatsiooniks vastavalt 3,4% ja 2,7%. “Selle kohaselt võis arvata, et Eesti jaoks on inflatsiooni kriteeriumi täitmine reaalne ehk piiripealne, kuid selliste naftahindade kasvuga, mis viimastel kuudel on toimunud, prognoos kevadel loomulikult ei arvestanud,” nentis Lipstok. Rahandusministeeriumi 2005. aasta suvise prognoosi kohaselt, võib 2005. aasta tarbijahinnaindeksi kasvuks oodata 3,6% ning 2006. aastaks 2,6%. Eesti Pank avalikustab prognoosi muudatused 21. septembril. Ka teistes Euroopa Liidu riikides, eelkõige euro piirkonnas, oodatakse naftahindade kiirest kasvust tulenevalt prognoositust kõrgemat inflatsiooni. Seoses sellega, et Eesti tarbija korvis on kütuse osakaal suurem võrreldes vanade liikmesriikidega, siis võib inflatsiooni erinevus Eesti ja europiirkonna vahel kasvada. “Seetõttu on võimalik inflatsiooni kriteeriumi täitmisega seotud riskide suurenemine eelolevatel kuudel ja sellest tulenevad meile probleemid oma tingimuste täitmisel,” hoiatas Eesti Panga President.

“Eesti Pank peab oluliseks, et riigi majanduspoliitikas juhindutaks nendest kohustustest, mida riik endale võttis,” rõhutas Lipstok. Ta märkis, et jätkuvalt on Eesti majanduspoliitika tugitalaks konservatiivne eelarvepoliitika, rekordilähedase majanduskasvu tingimustes ei toeta Eesti Pank eelarvepoliitika lõdvendamist. Kuigi on tervitatav, et 2005. aasta lisaeelarvest plaanitakse suunata suur osa reservidesse, oleks praeguse majandusolukorra puhul vajalik selges ülejäägis koondeelarvet nii käesoleval kui ka järgmisel aastal. Selle eesmärgiga ei ole kooskõlas valitsussektori kulude rohkem kui 15% kasv 2006. aasta eelarvekavas. Lipstok meenutas, et paljude Euroopa Liidu riikide eelarveprobleemid, sealhulgas suutmatus täita stabiilsuse kasvupakti nõudeid, olid tingitud sellest, et hea majanduskasvu aastatel ei hoitud eelarvet ülejäägis, vaid suurendati kulusid. Lipstok ütles, et seda viga Eesti Pank teha siin riigis ei soovita.

Valitsus kinnitas 1. septembril 2005 eurole üleminekuplaani, mille eesmärgiks on euro kasutuselevõtt 1. jaanuaril 2007. Lipstok juhtis tähelepanu asjaolule, et juhul kui Eesti ei suuda järgmise aasta esimeses pooles hinnastabiilsuse kriteeriume täita, siis on tänasest kõrgema hinnataseme peapõhjuseks naftahindade kiire tõus. “Ei ole põhjust arvata, et Eesti liitumine eurotsooniga lükkuks edasi määramatuks ajaks,” märkis samas Eesti Panga president.

Põllumajandusminister Ester Tuiksoo vastas kolmele arupärimisele: Riigikogu liikmete Imre Sooääre, Tiit Niilo, Sven Sesteri ja Reet Roosi 18. mail esitatud arupärimisele infotehnoloogiliste lahenduste kohta põllumajandus- ja maaelu valdkonnas (nr 154); Riigikogu liikmete Imre Sooääre, Marko Pomerantsi ja Henn Pärna 2. juunil esitatud arupärimisele suurtootjate eelistamise kohta piimatootmises (nr 161) ja Riigikogu liikmete Tiit Niilo ja Imre Sooääre 9. juunil esitatud arupärimisele salmonelloosi epideemia kohta AS-s Tallegg (nr 162).

Riigikogu istungi stenogrammi leiate internetist: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/stenograms.form