Eesti Panga president Madis Müller tegi tänasel Riigikogu täiskogu istungil ettekande Eesti Panga 2021. aasta aruandest, milles kinnitas, et Eesti inimeste sissetulekud kasvavad, kriisi ajal sisse seatud rahapoliitika tugi majandusele väheneb ning laenamine kallineb nii eraisikute kui riikide jaoks.

Müller rääkis, et läinud aastal oli keskpankadel eeldus, et koroonaviiruse pandeemiast jõudsa toibumisega kaasnenud kiirenenud hinnatõus peagi taltub, kui ettevõtted kohanevad, tarneahelad saavad jälle tööle ja elu naaseb tavarütmi, kuid need ootused kummutas Venemaa vallandatud sõda Ukrainas. Müller rõhutas, et rahapoliitika on keskpanga peamine tööriist hinnatõusu ohjeldamiseks. „Stabiilne ja madal hinnatõus on keskpanga peamine eesmärk, sest see aitab kaasa meie majandusliku heaolu pikaajalisele kasvule,“ sõnas keskpanga president. „Läinud aastal kirjeldasin teile siinsamas, kuidas Euroopa Keskpank pandeemiakriisi puhkedes kiiresti ja väga jõuliselt reageeris, et ärevusse sattunud turud maha rahustada ja tagada jätkuvalt mõistlikud laenutingimused ettevõtetele, majapidamistele ja ka valitsustele. Käivitasime selleks erakorralise võlakirjade tugiostude programmi ja pakkusime kommertspankadele erakordselt soodsate intressimääradega laenu selleks, et pangad omakorda selle raha majandusse edasi saaksid laenata. Ka Eesti valitsus sai madalatest intressimääradest kasu, kui võlakirjaturgudelt võeti laenu, et kriisiajal majandust toetada. Seda oli Eestil tänu euroalasse kuulumisele ja Euroopa Keskpanga erakorralistele toetusmeetmetele võimalik teha tõesti väga soodsatel tingimustel. Praeguseks on euroala majandus pandeemiakriisist taastumas ja kiire hinnatõusu tingimustes ei ole senised majandusaktiivsust ja seeläbi ka hinnatõusu ergutavad meetmed keskpanga poolt enam kohased.“

Müller jätkas, et miinusmärgiga intressid on varsti ajalooks saamas. „Eesti laenuvõtjateni jõuab see mõju järk-järgult Euribori intressimäärade tõusu kaudu. Toon siinkohal näite, mida see tähendab ühe keskmise kodulaenuvõtja jaoks. Eelkõige puudutab Eesti inimesi kuue kuu Euribor, mis selle aasta alguses oli veel umbes –0,5%, kuid läheneb nüüd kiiresti nullile. Kodulaenu kuumakset hakkab Euribori tõus mõjutama miinusest väljasaamisel. Näiteks kui laenu suurus on 100 000 eurot ja tagasimakse tähtaeg 25 aastat, siis iga protsent Euribori tõusu tähendab kuise laenumakse suurenemist umbes 50 euro võrra,“ selgitas Müller, kelle kinnitusel see ei too kaasa märkimisväärseid probleeme, sest pangad järgivad laenu andmisel Eesti Panga reegleid ning hindavad ja arvutavad, et laenuvõtja saaks hakkama ka palju kõrgema intressimääraga. Müller lisas, et lähiaastateks on põhjust eeldada Eesti inimeste sissetulekute jätkuvat suhteliselt kiiret kasvu ning see omakorda teeb laenude teenindamise lihtsamaks.

Mülleri sõnul teeb Eesti Pangale muret, et riigi kulude ja tulude vahe kipub Eestis juba kolme protsendi ringis SKP‑st üsna püsivaks kujunema. „Teisisõnu tähendab see, et pea iga kümnes kulutatud euro on riigieelarves tuludega katmata ja eeldab pidevalt juurdelaenamist. Riigi laenukoormus hüppab järgmise nelja aastaga umbes 20 protsendi pealt eeldatavasti 30 protsendi peale ning vaid osa sellest on seotud kriisist tulenevate kuludega. Kolm aastat tagasi mäletatavasti oli Eesti riigi laenukoormus alla üheksa protsendi SKP‑st.“ Pildi teeb Mülleri sõnul veel keerulisemaks eurotoetuste suur osa meie tuludest. „Märkimisväärne osa Eesti riigi tuludest, umbes 2–3 protsenti SKP‑st, tuleb praegu veel Euroopa Liidu eelarvest. Meie elatustase on paranemas ja ettepoole vaadates see toetus väheneb. Seega suudame tegelikult päris oma tuludega katta heal juhul vaid 85 senti igast Eesti riigi poolt kulutatud eurost. See ei saa olla pikalt jätkusuutlik ning peaks tegema ettevaatlikuks, kui kavandame täiendavaid püsivaid riiklikke kulutusi,“ hoiatas Müller riiki laenamise eest.

Peale selle tõi Eesti Panga president esile, et mullu lisandus Eesti Panga strateegiasse suurima muutusena kestliku arengu temaatika. „Hakkasime hindama ja jälgima meie investeeringute süsinikujalajälge eesmärgiga seda edaspidi vähendada,“ märkis Müller ja lisas, et muuhulgas on plaanis vähendada ühe- ja kaheeuroste müntide tootmist, mida praegu toodetakse kümnete tonnide kaupa aastas. Samuti on Eesti Panga jaoks prioriteediks kriisiolukordadeks valmistumine – keskpank vastutab muu hulgas Eestis selliste elutähtsate teenuste nagu maksete ja sularaharingluse tõrgeteta toimimise eest.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Sõerd (RE), Riina Sikkut (SDE) ja Aivar Kokk (I).

Teise lugemise läbis üks eelnõu

Valitsuse algatatud Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (559 SE) antakse Eesti Hoiuraamatukogu ülesanded üle Eesti Rahvusraamatukogule. Kuna hoiuraamatukogu ülesanded on sarnased ja osaliselt kattuvad rahvusraamatukogu ülesannetega, lõpetatakse selle tegevus eraldiseisva riigiasutusena.

Teenuste ühendamine loob eeldused kasutajakeskseks teenuste innovatsiooniks ja sidusaks arenduseks ja vähendab raamatukoguteenuse killustatust. Muudatus aitab parandada nägemis- või muu trükikirja lugemise puudega inimeste ligipääsu väljaannetele ja digitaalsele teabele, mida praegu pärsib teenuste eraldatus. Rahvusraamatukogu uude renoveeritud hoonesse on ka kavandatud pimedate raamatukogule vajalikud ruumid ning parem ligipääsetavus.

Asutuste füüsiline ühendamine ei ole eeldatavasti päevakorral 2025. aastani, mil peaks lõpule jõudma rahvusraamatukogu hoone renoveerimine. Tulevikus kolitakse hoiuraamatukogu hoiu- ja vahetuskogu kavandavasse pärandihoidlasse ning pimedate raamatukogu teenuseid hakatakse osutama renoveeritud rahvusraamatukogu ruumides Tõnismäel.

Kaks eelnõu langes menetlusest välja

Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pöördumatult Venemaa gaasi kasutamise lõpetamiseks“ eelnõu (566 OE) kohaselt oleks valitsus pidanud langetama otsuse hiljemalt aasta lõpuks, kui ei kehtestata Euroopa Liidu ühist sõjasanktsiooni Venemaale varem, lõpetama pöördumatult Venemaa gaasi kasutamise Eestis. Selleks on vaja valitsusel välja töötada tegevuskava, mis hõlmaks nii LNG terminali rajamist kui ka alternatiivsete energiavarustuse võimaluste pakkumist tarbijatele, eriti tööstustarbijatele, pidades silmas näiteks biometaanile ülemineku suuremat toetamist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin (KE), Peeter Ernits (EKRE), Mihhail Lotman (I) ja Kristen Michal (RE).

Eelnõu poolt hääletas 24, vastu oli üks Riigikogu liige.

Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele täiendavate sanktsioonide kehtestamiseks Vene Föderatsioonile seoses agressioonisõjaga Ukraina vastu“ eelnõuga (567 OE) tehakse ettepanek kehtestada viivitamatult valitsuse poolt rahvuslik sanktsioon Venemaale suunduvatele ja sealt saabuvatele maismaa transpordivedudele ning samuti Eesti sadamate kasutamisele Venemaale suunduvatele ja sealt saabuvatele laevatranspordivedudele. Samuti tehakse valitsusele ettepanek taotleda meie regiooni Euroopa Liidu riikidelt sama sisuga rahvuslike sanktsioonide kehtestamist ja valitsusel näha 2022. aasta lisaeelarves vajadusel ette mõistlikus ulatuses vahendid sanktsioonist tulenevate võimalike majanduslike probleemide leevendamiseks Eesti ettevõtjatele.

Läbirääkimistel võttis sõna Mihhail Lotman (I).

Eelnõu poolt hääletas 28, vastu oli üks Riigikogu liige.

Ajapuuduse tõttu lükkus edasi kolme eelnõu esimene lugemine: töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (615 SE), välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (564 SE) ning keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (578 SE). Eelnõusid arutatakse järgmisel Riigikogu täiskogu istungil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]