Eesti kriisivalmidust suurendav eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise
Riigikogu lõpetas tänasel istungil ühe eelnõu teise ja seitsme eelnõu esimese lugemise, nende seas läbis esimese lugemise ka valitsuse algatatud eelnõu, mis lihtsustab kriisideks valmistumist ja nende lahendamist.
Istungi algul arutas Riigikogu 21 saadiku algatatud umbusalduse avaldamise nõuet sotsiaalminister Karmen Jollerile. Arutelul esinesid kõnega nii umbusaldusavalduse algatajaid esindanud Martin Helme kui ka sotsiaalminister Joller.
Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats Keskerakonna, Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Tanel Kiik.
Hääletusel toetas ministrile umbusalduse avaldamist 25 Riigikogu liiget, samas kui umbusalduse avaldamiseks olnuks vaja vähemalt 51 häält. Seega ei leidnud umbusaldusavaldus toetust.
Üks eelnõu läbis teise lugemise
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) eelnõu (667 SE), millega ajakohastatakse heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi, lisatakse süsteemi meretransport, kaotatakse tasuta heitkoguse ühikud lennunduses ning suurendatakse moderniseerimis- ja innovatsioonifondide rahastust.
Muudatused loovad uusi võimalusi rohetehnoloogiatesse investeerimiseks ning heitkoguste vähendamiseks. Süsteemi laienemisel merendussektorile suureneb kohaldusalasse kuuluvate ettevõtete haldus- ja finantskoormus seoses lubatud heitkoguse ühikute soetamisega. Keskkonnaametile lisanduvad uued ülesanded heitkoguse seirel ja kontrollimisel.
Keskkonnakomisjon tegi eelnõusse teise lugemise eel õigusselgust suurendavaid ja halduskoormust vähendavaid muudatusettepanekuid ning lisas üleminekusätted. Näiteks tuleb laevandusettevõtjatel 2024. aasta heide kompenseerida kolme kuu jooksul.
Läbirääkimistel võtsid sõna Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Tarmo Tamm Eesti 200 ja Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist. Sõnavõtuga esines ka fraktsiooni mittekuuluv Peeter Ernits.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Katkestamise poolt oli 13, vastu aga 48 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis seitse eelnõu
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE), mille eesmärk on suurendada ühtse õigusruumi loomisega Eesti kriisivalmidust. Eelnõu ühendab kolm senist kriisiõiguse seadust – hädaolukorra seaduse, erakorralise seisukorra seaduse ja riigikaitseseaduse – üheks tervikuks, et parandada kriisideks valmistumist ning nende juhtimist ja lahendamist kogu laia riigikaitse ulatuses.
Eelnõu suurendab kriisiaegset rolliselgust ehk seda, kes ja mida kriisi ajal teeb. Nii teavad riigiasutused, omavalitsused, elutähtsa teenuse osutajad ja teised kriitiliselt olulised ettevõtted oma rolli kriisideks valmistumisel ja nende lahendamisel. Säilib põhimõte, et igaüks valmistub erinevates kriisides oma ülesandeid täitma ning samal tasandil algab ka kriisi lahendamine.
Valitsus ja peaminister asuvad eelnõu kohaselt kriisi lahendamist juhtima, kui kriis on ulatuslik ja mõjutab laiemalt ühiskonda või majandust. Sõjalises kaitses suureneb Kaitseväe tegutsemisvabadus vahetu ohu korral, sealhulgas selleks, et tuua liitlased kiiremini Eestisse.
Kohalikud omavalitsused saavad eelnõu kohaselt ka kindlad kriisiülesanded. Nende hulka kuuluvad elutähtsate teenuste, näiteks veevarustuse, kanalisatsiooni, kaugkütte ja teede korrashoiu tagamine, evakuatsioonikohtade ettevalmistamine ja evakuatsiooni toetamine, olulisemate sotsiaal- ja haridusteenuste pakkumine ning kohalike elanike teavitamine.
Rolliselguse suurendamiseks loob valitsus üleriigilise kriisiplaani, mis koondab tsiviilkriisideks ja riigikaitsekriisideks valmistumise ja nende lahendamise ning mille alusel koostavad teised asutused oma plaanid. Eelnõu, millega muudetakse kokku 98 seadust, on kavandatud jõustuma järgmise aasta 1. juulil.
Läbirääkimistel võtsid sõna Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Kalev Stoicescu Eesti 200, Mihkel Lees Reformierakonna ja Vladimir Arhipov Keskerakonna fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud Riigikogus toetust. Tagasilükkamist toetas 7, ent selle vastu hääletas 61 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu (654 SE), millega antakse Konkurentsiametile volitused, et toetada Euroopa Komisjoni välisriigi subsiidiumide vastava määruse rakendamist koondumiste kontrolli osas. Euroopa Liidu määrus võimaldab uurida, kas ühenduses tegutsevad ettevõtted on saanud kolmandatest riikidest toetusi, mis võivad moonutada ausat konkurentsi. Eelnõu seadusena jõustumine aitab tagada, et välisriikide subsiidiumide mõju turule oleks läbipaistvalt hinnatav ning vajadusel ka piiratud, et kaitsta ausat konkurentsi Eesti ja Euroopa ettevõtjate seas.
Määrus on mõeldud tasakaalustama olukorda, kus ELi ettevõtted peavad järgima riigiabi reegleid, kuid kolmandatest riikidest saadav rahaline toetus, näiteks soodsad laenud, maksusoodustused või muud toetused, ei ole seni olnud kontrolli all. Uue määruse alusel ei ole sellised toetused keelatud, kuid nende mõju hinnatakse turumoonutuste vältimiseks eraldi.
Eesti on määranud riigihangete alaseks kontaktpunktiks Rahandusministeeriumi ning koondumiste kontrolli puhul Konkurentsiameti.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (655 SE), mille järgi tuleb arendajatel uutes või põhjalikult uuendatavates kortermajades kiire interneti ühenduse jaoks paigaldada piisavalt laiad valguskaabli kõrid, et sinna saaks paigaldada sidevõrgu ja selle kaudu teenust pakkuda rohkem kui üks sideteenuse osutaja.
Eelnõuga lisatakse ehitisregistrisse ka arendus, mille kaudu edastatakse infot taristu ja kavandatavate ehitustööde kohta. Muudatus parandab info kättesaadavust sideettevõtjatele, kes soovivad võrku laiendada, ja aitab vältida tarbetuid kaevetöid või dubleerivat taristut.
Muudatuse eesmärk on avada kiire interneti turg kõigile teenusepakkujatele, suurendada konkurentsi ning pakkuda inimestele paremaid ja taskukohasemaid internetiteenuseid. Samuti aitab see vältida olukordi, kus hilisem taristu rajamine muutuks keeruliseks või kulukaks.
Eelnõu toetab ELi gigabititaristu määruse täitmist, mille eesmärk on lihtsustada sidevõrkude kasutuselevõttu kogu Euroopas. Määrus paneb rõhku olemasoleva taristu ühiskasutusele ja uue taristu tõhusamale rajamisele, et kiirendada kiire interneti levikut ja vähendada selle kulusid. Gigabititaristu määrus jõustus mullu 11. mail ning seda hakatakse rakendama alates tänavu 12. novembrist.
Läbirääkimistel võttis sõna Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (664 SE), millega laiendatakse Kaitseväe tegevuses osalemise võimalusi, et kaasata senisest enam reservväelasi, ajateenijaid ja Kaitseväes töötavaid tsiviilisikuid. Muudatustega soovitakse suurendada paindlikkust ja tõhusust personali kaasamisel, ilma vajaduseta suurendada tegevväelaste hulka rahuaja ametikohtadel.
Eelnõuga luuakse uus teenistusliik – vabatahtlik teenistus –, mis võimaldab reservväelastel ajutiselt osaleda Kaitseväe ülesannete täitmises koosseisuvälisel ametikohal. See hõlmab näiteks instruktoritena ajateenijate väljaõpet, alalise valmiduse üksuste mehitamist või osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel.
Samuti laiendatakse eelnõuga ajateenijate võimalusi panustada Kaitseväe ülesannetesse, võimaldades neil pärast teatud väljaõppe läbimist osaleda rahvusvahelistel mereväe operatsioonidel. Seadust muudetakse, et mereväes, kus ajateenijad moodustavad märkimisväärse osa meeskonnast, oleks võimalik saada praktilist kogemust NATO miinitõrjegruppides. Muudel rahvusvahelistel missioonidel ajateenijad osaleda ei saa.
Kaitseväes töötavad tsiviilisikud ja avalikus teenistuses olevad töötajad saavad võimaluse osaleda sõjaväelistel õppustel ja läbida vajaliku väljaõppe, mis aitab vähendada vajadust tegevväelaste järele rahuajal ja võimaldab olemasolevaid ressursse paremini kasutada.
Esimese lugemise läbis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Tanel Kiige, Jaak Aabi, Andre Hanimäe, Züleyxa Izmailova ja Ester Karuse algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (636 SE), mis näeb ette nädalavahetusele langeva rahvus- või riigipüha eest lisapuhkepäeva andmise järgmisel tööpäeval.
Lisapuhkepäeva ei antaks eelnõu kohaselt vaid nende riigipühade eest, mis on alati pühapäeval, see tähendab ülestõusmispühade esimese püha ja nelipühade esimese püha eest.
Riigikogus läbis esimese lugemise Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu (637 SE), mis muudab riigipühaks ja puhkepäevaks ülestõusmispühade teise püha.
Algatajate sõnul on ülestõusmispühade teine püha riigipüha ja puhkepäev rohkem kui sajas riigis, sealhulgas enamikus Euroopa Liidu riikides. Muudatusega suureneks riigipühade arv Eestis 12ni.
Esimese lugemise läbis ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (639 SE), mis annab kohalike volikogude valimistel kandideerimise võimaluse ka neile püsivalt Eestis elavatele Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele, kelle püsiv elukoht ei asu omavalitsuses, kus ta kandideerib. Praegu on seaduses nõue, mille kohaselt peab kandidaadi püsiv elukoht asuma vastavas vallas või linnas hiljemalt valimisaasta 1. augustil.
Algatajate sõnul mõjutaks piirangu kaotamine positiivselt kohalikus poliitikas kaasa rääkivate kodanike aktiivsust ning aitaks hoida sidet piirkondadega, millega kandidaat tunnetab ühist identiteeti.
Läbirääkimistel võttis sõna Lauri Laats Keskerakonna fraktsioonist.
Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasilükkamist toetas üks ja selle vastu oli 26 Riigikogu liiget.
Kaks eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas tagasi Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja õpilaste töötamisele maksusoodustused“ eelnõu (638 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek luua töötavatele õpilastele maksusoodustus, et tõsta tööandjate motivatsiooni noori värvata. Esitajate ettepanek oli vähendada kuni 19-aastaste noorte töötasult makstavat sotsiaalmaksu 33 protsendilt 20 protsendile ehk ravikindlustuse 13 protsendi ulatuses, kuivõrd Eestis elavad lapsed on ravikindlustatud.
Läbirääkimistel võtsid sõna Vadim Belobrovtsev Keskerakonna ja Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist.
Lõpphääletusel toetas eelnõu 23 Riigikogu liiget, samas kui otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja vähemalt 51 häält.
Riigikogu lükkas tagasi ka Keskerakonna fraktsiooni algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (621 SE), millega sooviti muuta eluasemelaenu teise panka viimine tarbijale soodsamaks ja suurendada seega konkurentsi Eesti pangandusturul.
Eelnõu nägi ette, et kui eluasemelaen makstakse fikseerimata intressimääraga perioodil ennetähtaegselt tagasi, siis pole krediidiandjal õigust nõuda tarbijalt saamata jäänud intressi, kui tarbija on andnud lepingu lõpetamisest vähemalt kuu aega ette teada.
Õiguskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 47 ja selle vastu hääletas 13 Riigikogu liiget.
Ettekandja puudumise tõttu jäi tänasel istungil ära Keskerakonna fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (626 SE) esimene lugemine.
Istung lõppes kell 23.54
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
