Börsifirmade juhtkonna soolist tasakaalu edendav eelnõu läbis esimese lugemise
Riigikogu täiskogu istungil läbis esimese lugemise eelnõu, mille eesmärk on parandada soolist tasakaalu suurte börsiettevõtete juhtorganites.
Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (588 SE) võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv, mille eesmärk on edendada soolist tasakaalu börsifirmade juhtkondades.
Eelnõu kohaselt peab börsiettevõtte üldkoosolek soolise tasakaalu soodustamiseks kinnitama ühe kahest eesmärgist: vähemalt 40 protsenti nõukogu liikmetest või vähemalt 33 protsenti juhatuse ja nõukogu liikmetest on vähem esindatud soost. Valitud eesmärk tuleb täita 2026. aasta 30. juuniks. Valitud eesmärgist ja selle täitmisest tuleb teavitada Finantsinspektsiooni.
Eestis on naiste osakaal börsifirmade juhatustes olnud püsivalt üks madalamaid Euroopa Liidus, samas Lätis naiste osakaal eelmise kümnendi jooksul peaaegu kahekordistus. Näiteks Taanis on naiste osakaal organisatsioonide juhtorganites 40 protsenti, Saksamaal, Rootsis ja Soomes on sama näitaja üle 33 protsendi. Eestis on naisi juhtkonna liikmete seas kümnendik.
Euroopa Komisjoni hinnangul on edukaks juhtimiseks oluline, et otsustajate ringis oleks esindatud nii naised kui ka mehed. Annete, kogemuste ja oskuste paljusus aitab teha paremaid otsuseid, parandab äriühingu üldjuhtimist ja soodustab majanduskasvu. Uuringute järgi parandab suurem sooline tasakaal juhtkonnas ka majandustulemusi ja kasumlikkust.
Kui ettevõte ei saavuta seatud eesmärki, tuleb tal vähemalt: uute juhtorgani liikmete värbamisel rakendada läbipaistvaid valikukriteeriume; eelistada alaesindatud soost kandidaati, kui kandidaadid on võrdselt kvalifitseeritud; anda juhtorgani kandidaadile teavet, milliste kvalifikatsiooninõuete alusel lõppvalik tehti; ja esitada kandidaatide võrdlev hinnang.
Direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad vaid suured börsifirmad, kus on üle 250 töötaja ja mille aastakäive on üle 50 miljoni euro või aastabilansi kogumaht ületab kokku 43 miljonit eurot. Eestis on selliseid ettevõtteid praegu 12. Meetmed on ajutist laadi, kuna nii eelnõu aluseks olev direktiiv kui ka seda üle võtvad sätted kaotavad kehtivuse 2038. aasta 31. detsembril.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Maastik Isamaa, Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Lauri Laats Eesti Keskerakonna ja Reili Rand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.
Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonid tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 25 ja vastu 54 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.
Riigikogu lükkas tagasi ühe eelnõu
Isamaa fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõuga (571 SE) sooviti tunnistada mootorsõidukimaksu seadus tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist kehtetuks. Eelnõu järgi tulnuks valitsusel korraldada väljasaadetud mootorsõidukimaksu teadete tagasikutsumine ja tasutud mootorsõidukimaksu tagastamine.
Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats Eesti Keskerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa ja Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 47 ja vastu 25 Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (592 SE) esimene lugemine, mis jätkub homme kell 14 algaval istungil. Eelnõu eesmärk on tühistada mootorsõidukimaks. Seletuskirja järgi on kõikide auto omamise ja selle kasutamisega kaasnevate kulutuste näol automaks juba olemas, mistõttu on kehtestatud mootorsõidukimaks inimestele topeltkoormus, mis on majanduslikult põhjendamatu ja ebaõiglane.
Samuti lükkus istungi tööaja lõppemise tõttu homse istungi päevakorda Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (566 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on kehtestada Eestis tegutsevatele pankadele täiendav tulumaksukohustus erakorraliselt kasumilt, mis võib tekkida näiteks siis, kui intressimäärade tõusu ei kanta aegsasti hoiustajatele üle. Seletuskirja järgi motiveeriks kõrgem maksukohustus krediidiasutusi oma intressipoliitikat muutma ja tooks ka lisatulu riigieelarvesse.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
