Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigihalduse minister Arto Aas vastas Riigikogu liikmete Kersti Sarapuu, Mihhail Stalnuhhini, Märt Sultsi, Valeri Korbi, Marika Tuus-Lauli, Vladimir Velmani, Andrei Novikovi, Enn Eesmaa, Tarmo Tamme, Rein Ratase, Jüri Ratase, Martin Repinski, Erki Savisaare, Jaanus Karilaidi, Anneli Oti, Aadu Musta, Viktor Vassiljevi, Peeter Ernitsa, Mihhail Korbi, Toomas Vitsuti, Mailis Repsi ja Kadri Simsoni 20. jaanuaril esitatud arupärimisele haldusreformi kohta (nr 135).

Arupärijad viitasid asjaolule, et valitsus kiitis kabinetinõupidamisel heaks haldusreformi kriteeriumina kohaliku omavalitsuse üksuses minimaalselt 5000 elaniku olemasolu. Samas seadis valitsus sihiks, et reformi tulemusena moodustuksid suuremad, 11 000 elanikuga omavalitsused.

Arupärijad soovisid teada, kuidas on elanike miinimummäär haldusreformi kriteeriumina kooskõlas põhiseaduses, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas sätestatud kohaliku omavalitsuse määratluse ja õigustega.

Aas selgitas, et reformi tulemusena on põhiseaduslikud väärtused – nii kohaliku omavalitsuse autonoomia kui ka isikute põhiõigused ja vabadused – senisest paremini kindlustatud. „Haldusreformi kriteeriumi aluseks oleva kohaliku omavalitsuse elanike miinimummäära sätestamine haldusreformi seadusega on kooskõlas põhiseaduses, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas sätestatud kohaliku omavalitsuse määratluse ja õigustega, kuna see lähtub vajadusest tagada üle Eesti selline omavalitsuskorraldus, kus elanike põhiõigused ja vabadused on kohalike avalike teenuste ja ülesannete täitmisel kaitstud,“ ütles Aas. Ta märkis, et samas ei ole seni üheski õigusaktis sätestatud, millistele tingimustele vastavat kohalikku omavalitsust saab lugeda piisavalt võimekaks, et ta suudaks täita iseseisvalt kõiki seadusest tulenevaid omavalitsuslikke ülesandeid.

„Haldusreformi seaduse eelnõu väljatöötamisel on eksperdid kohalike omavalitsuste baasvõimekuse tekkimiseks vajalikke tingimusi hinnates pakkunud välja just selle, elanike arvust lähtuva omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumi,“ märkis Aas. Ta lisas, et Põhjamaades on haldusreformi läbi viidud kasutades sarnaselt elanike arvu kriteeriumi – Lätis vist 5000, Taanis näiteks 20 000. Aasa sõnul on selline praktika Euroopas olemas ja väga paljud riigis lähevad seda teed.

„Omavalitsuse eelarvete ja eelarve täitmise aruannete põhjal ilmneb ekspertide hinnangul elukeskkonna arendamiseks piisav investeerimisvõimekus alates 5000 elaniku olemasolust,“ põhjendas Aas. Ta tõi näite, et 5000 elanikuga kohaliku omavalitsuse põhitegevuse tulude suurus on umbes 5 miljonit eurot, mis suudab tagada piisava investeerimisvõimekuse. Ühinenud omavalitsuste investeerimisvõimekuse tõusu kinnitavad ka elanike rahulolu uuringud, kus ühinenud valdades ollakse võrreldes ühinemata valdadega sagedamini märkimisväärselt enam rahul veevarustuse ja kanalisatsiooniteenustega, aga ka kultuuriürituste, sporditegevuse ja huviharidusega. „Sellest võib järeldada, et ühinenud vallad on saanud enam vahendeid panustada ressursimahukatesse projektidesse,“ ütles Aas.

Minister selgitas, et konkreetsemad ettepanekud valdkonnaseaduste muudatusteks sisaldavad võimalikke muudatusi rahastamiskorralduses, kohalike omavalitsuste koostööregulatsioonis, ühisasutuste moodustamises ja omavalitsusliitudele võimalike lisaülesannete andmises. Muudatused on plaanis valitsusele esitada kevad-suvel, pärast seda kui haldusreformi seaduse eelnõu on valitsuses kinnitatud, et haldusreformi seaduse Riigikogus vastu võtmise ajal oleks võimalik hinnata ka muid plaanitavaid muudatusi. Valdkonnaseaduste muudatused peaksid jõustuma 1. jaanuarist 2018 ehk peale 2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimisi ja ühinenud omavalitsuste suurte ametiasutuste moodustamist ja tööle asumist.

Aas märkis, et senised ühinemised on näidanud, et ühinemine aitab kaasa omavalitsuste võimekuse tõusule. Esmalt, omavalitsusüksuste ühinemise tulemusena suureneb omavalitsuste elanike arv ja pindala võimaldavad saavutada mastaabisäästu teenustelt. „Analüüsid näitavad, et kõige selgemini avaldub mastaabiefekt omavalitsuse kantselei ja finantstööga seotud tugiteenuste ning juhtimise korraldamisel. Ühinemiste tulemusel on võimalik ühendada tugiteenuste juhtimiste osakaalu ajakulus elaniku kohta ning samas osakaalu põhitegevuse kuludes, mis võimaldab suunata rohkem vahendeid sisutegevusteks,“ ütles Aas.

Riigikontrolör Alar Karis vastas arupärimisele lennufirma Estonian Air pankroti esile kutsumise kohta (nr 124).

Justiitsminister Urmas Reinsalu vastas arupärimisele Venemaa Föderatsiooni poolt Eesti Vabariigile okupatsiooni-kahjude kompenseerimise kohta (nr 129).

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna vastas arupärimisele puuetega inimeste abivahendite kohta (nr 121) ja arupärimisele abivahendite süsteemi muutusega tekkinud olukorra kohta (nr 123).

Maaeluminister Urmas Kruuse vastas neljale arupärimisele. Need olid arupärimine Eesti seakasvatuse olukorra ja tuleviku kohta (nr 137), arupärimine võimaliku ebaseadusliku riigiabi kohta AS Tartu Agrole (nr 138), arupärimine taimekaitsevahendite kasutamise kohta (nr 139) ja arupärimine Eesti piimanduse kohta (nr 154).

Istung lõppes kell 22.25.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 6316351, 51902837

 

Tagasiside