Riigikogus läbis teise lugemise sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (615 SE), mille järgi üldapteegi tegevusluba ei või olla ravimite hulgimüügi ettevõtetel ega nendega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtetel. Samuti näeb see ette, et 4000 või enama elanikuga asulas kehtestatakse ajutine piirang, mille järgi saab seal kuni 2015. aasta 9. juunini apteeki avada ainult kohaliku omavalitsuse ettepanekul ja ravimiameti nõusolekul. 

Haruapteeke saab seadusemuudatuse järgi tulevikus asutada ainult maapiirkonnas ja väiksemates linnades, kus elab alla 4000 elaniku. Lisaks näeb eelnõu ette, et üldapteekidele antakse võimalus korraldada patsiendi soovil ravimite kättetoimetamist. Seadusemuudatus käsitleb ka proviisori ja farmatseudi lugemist tervishoiutöötajateks, apteegibussi asutamist ja töökorraldust, apteekritele maal töötamiseks lähtetoetuse maksmist ning apteegi avamise lihtsustamist väikesaartel. 

Eelnõu ette kandnud sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof rääkis, et Riigikohtu otsusega 9. detsembrist 2013  tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks asutamispiirangud uute apteekide rajamisel ja olemasolevate apteekide laienemisel või asukoha muutmisel linnades. „Otsuse jõustumine lükati kuue kuu võrra edasi, kuna asutamispiirangute kehtetuks tunnistamisel ilma muid meetmeid kehtestamata ei ole välistatud maa-apteekide sulgemise hoogustumine,“ lisas ta. 

Pikhofi sõnul ongi plaanitava eelnõu üheks oluliseks eesmärgiks see, et kaitsta apteeke ja ravimite kättesaadavust maapiirkondades ning sellel põhjusel kirjutati seadusesse sisse ka üheaastane apteekide asutamise piirang 4000 või enama elanikuga asulates ja linnades. „See, miks on üleminekuaeg, on eelkõige inimeste huvides. Selleks, et meil oleks maal apteeke,“ lausus ta. Pikhof märkis, et aastase üleminekuaja jooksul kavatseb riik välja tulla täiendavate ettepanekute ja lahendustega apteekide ja apteegiteenuse kaitsmiseks maapiirkondades. 

Sotsiaalkomisjoni esimehele esitati Riigikogu liikmete poolt 16 küsimust. Eelnõu kolmas lugemine ja selle lõpphääletus toimub 21. mail ehk homme. 

Riigikogus läbis teise lugemise ka põhiseaduskomisjoni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (586 SE), millega muutuvad Eesti kodakondsuse taotlemise tingimused soodsamaks nende isikute jaoks, kelle õiguslik staatus jäi alla 15-aastasena määratlemata tulenevalt seadusliku esindaja tegevusetusest. Kehtiva kodakondsuse seaduse kohaselt peab Eesti kodakondsust sooviv välismaalane muu hulgas omama pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust ja olema elanud enne Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt kaheksa aastat, millest viimased viis aastat püsivalt. 

Isikul, kes on seaduses toodud perioodi jooksul küll püsivalt Eestis elanud, kuid kellele jäi alla 15-aastasena elamisluba taotlemata või õigeaegselt pikendamata seadusliku esindaja tegevusetuse tõttu, puudub kehtiva seaduse järgi võimalus kodakondsust taotleda. Eelnõuga võimaldatakse kodakondsuse taotlemist isikutel, kes enne 15-aastaseks saamist on viibinud Eestis vähemalt kaheksa aastat ning seda sõltumata sellest, kas tal oli elamisluba või elamisõigus sellel ajal või mitte. 

Riigikogu arutas jäätmekava: 

Riigikogu arutas riigi jäätmekava 2014-2020 tegevuskava. Ettekanded tegid keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus  ja keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra. Riigi jäätmekava 2014–2020 on kogu jäätmevaldkonda hõlmav arengudokument, milles pannakse paika jäätmevaldkonna arengu põhimõtted ja meetmed koos tegevustega järgnevaks seitsmeks aastaks. Riigieelarve seaduse kohaselt esitatakse arengukava enne kinnitamist arutamiseks Riigikogule. 

Jäätmekava peaeesmärk on vältida ja vähendada jäätmeteket, võimalikult suur osa jäätmeid ette valmistada korduskasutuseks, ringlusse võtta ja taaskasutada ning vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski. Jäätmete taaskasutuse suurendamine peab toimuma korduskasutust ja ringlussevõttu eelistades. Selleks on oluline optimaalse jäätmete kogumis- ja käitlusvõrgustiku arendamine. Eelseisva perioodi üheks keerukamaks ülesandeks on olmejäätmete ringlussevõtu suurendamine 50 protsenti tekkest aastaks 2020. 

Riigikogu kiitis heaks 4 otsust: 

48 poolthäälega kiitis Riigikogu heaks keskkonnakomisjoni algatatud Riigikogu otsuse “Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine” eelnõuga (670 OE) kutsutakse nõukogust tagasi Liisa-Ly Pakosta ja Jaanus Tamkivi ning nimetatakse nõukogu liikmeteks Karel Rüütli ja Jaan Õunapuu. Riigimetsa majandamise keskus (RMK) tegeleb riigimetsa kaitsmise ja valvamisega, uue metsa istutamise ja kasvatamisega, metsatööde korraldamise ning puidu müügiga. RMK hoiab korras metsateid ja kuivendussüsteeme ning jälgib tuleohtu riigimetsas. 

70 poolthäälega kiitis Riigikogu heaks rahanduskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse “Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse” eelnõu (671 OE) näeb ette nimetada Eesti esindajaks rahanduskomisjoni esimees Rannar Vassiljev. Kontrollkomitee vastutab panga raamatupidamisdokumentide auditeerimise eest ning esitab panganõukogule iga-aastase audiitori järeldusotsuse. 

59 poolthäälega kiitis Riigikogu heaks väliskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse “Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine” muutmine” eelnõuga (662 OE) nimetatakse Eesti delegatsiooni juhiks Marianne Mikko. Senine delegatsiooni juht Marko Mihkelson nimetatakse delegatsiooni liikmeks. 

54 poolthäälega kiitis Riigikogu heaks väliskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse “Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine” muutmine” eelnõu (665 OE) näeb ette nimetada delegatsiooni asendusliige Indrek Saar delegatsiooni juhiks ning senine delegatsiooni juht Liisa-Ly Pakosta asendusliikmeks. 

Istungi stenogramm: https://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&day=20&date=1400572642 

Riigikogu pressiteenistus