Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Tiit Kuusmiku, Toomas Vareki, Kalle Laaneti, Arvo Sarapuu, Olga Sõtniku, Aivar Riisalu, Helle Kalda, Vladimir Velmani, Nikolai Põdramägi, Kalev Kallo, Enn Eesmaa, Inara Luigase, Jüri Ratase, Evelyn Sepa, Lembit Kaljuvee, Eldar Efendijevi, Jaak Aabi, Kadri Simsoni, Valeri Korbi, Marika Tuusi ja Rein Ratase 17. märtsil esitatud arupärimisele peaministri väidetava põhiseadusvastase tegevuse kohta (nr 407). Arupärimine käsitles tulumaksuseaduse muudatust, millega vähendati füüsilise isiku tulumaksust omavalitsusüksustele laekuvat osa 11,93 %-lt 11,4 %-le.

 

Peaminister märkis, et Riigikohus on oma 16. märtsi kohtuotsuse punktis 104 märkinud, et tulumaksuseaduse muutmise sätte avaldamise ja jõustamise vaheline kohanemisaeg oli piisav ning sellega ei mindud vastuollu õiguskindluse printsiibiga. Muudatus ei olnud niivõrd ulatuslik, et sellel oleks jõustumise hetkel olnud sügav mõju. „Meenutan teile, et sel hetkel oli Eesti viimase 80 aasta jooksul maailma tabanud rängimas majanduskriisis, millest oleme alles praegu väljumas. Kriisis toimetulemiseks on teadaolevalt just kiirus ja otsustavus määravaks,“ selgitas peaminister.

 

Ansipi sõnul muudeti tulumaksu osa vähendamisega seoses ka kohalike omavalitsuste kohustusi, et vähendada survet kohalike omavalitsuste kuludele. Kohustusi vähendati koolieelsete lasteasutuste, noorsootöö ja sporditegevuse osas. „Nagu ka 16. märtsi Riigikohtu lahend osutab, tuleb analüüsida kehtivat õiguskorda, mida valitsus juba ka teeb ja luua selline omavalitsuslike ülesannete rahastamise süsteem, mis võimaldaks igal üksikjuhul omavalitsuslike ülesannete rahastatuse piisavust hinnata,“ ütles Ansip.

 

Riigikohtu hinnangul peab riigil olema võimalus kujundada omavalitsuslike ülesannete rahastamissüsteem vastavaks üldisele majandusolukorrale ja riigi majandus- ja rahapoliitilistele eesmärkidele. „Majanduslanguse mõjudega toimetulemiseks tehtud otsuste langetamisel lähtuti solidaarsusprintsiibist,“ ütles Ansip. Valitsussektori tasakaalu parandavad riiklikud meetmed ulatusid 2009. aastal 19 miljardi kroonini, millest kohalikke omavalitsusi puudutas vaid 1 miljard krooni. Ansipi sõnul arutati meetmed eelnevalt läbi omavalitsusliitudega. „Juhul, kui kohalikud omavalitsused oleksid olnud valmis oma eelarvepuudujääki vähendama, oleks meetmed nende suhtes võinud olla oluliselt väiksemad,“ leidis Ansip. Riigieelarve maksutulud sotsiaalmaksuta vähenesid 2009. aastal 11,8% võrreldes 2007. aastaga. Kohalike omavalitsuste tulud maksudest ning saadud sihtotstarbelistest toetustest ja tasandusfondist on samal perioodil vähenenud 5,8%. Ansipi hinnangul on majanduslanguse ja meetmete mõju olnud kohalike omavalitsuste osas oluliselt väiksem.

 

Peaminister vastas veel kolmele arupärimisele. Need olid:

 

Riigikogu liikmete Helle Kalda, Georg Pelisaare, Inara Luigase, Lauri Laasi, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Vladimir Velmani, Kalev Kallo, Toivo Tootseni, Nikolai Põdramägi, Evelyn Sepa, Ain Seppiku, Kadri Simsoni ja Valeri Korbi 23. märtsil esitatud arupärimine Eesti Omanike Keskliidu toetamise kohta riigieelarve vahenditest (nr 410);

 

Riigikogu liikmete Aivar Riisalu, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Toomas Vareki, Georg Pelisaare, Lauri Laasi, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Kalle Laaneti, Arvo Sarapuu, Nikolai Põdramägi ja Evelyn Sepa 23. märtsil esitatud arupärimine kütuseäri kohta Eesti-Vene piiril (nr 412);

 

Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Lembit Kaljuvee, Kalev Kallo, Marika Tuusi, Nikolai Põdramägi ja Inara Luigase 6. aprillil esitatud arupärimine Eesti maksusüsteemi kohta (nr 424).

 

Kultuuriminister Laine Jänes vastas kolmele arupärimisele. Need olid:

 

Riigikogu liikmete Eiki Nestori, Jüri Tamme, Jüri Ratase, Kalle Laaneti, Enn Eesmaa, Evelyn Sepa, Mark Soosaare, Kalev Kotkase ja Heljo Pikhofi 17. märtsil esitatud arupärimine 2016. aasta maleolümpia korraldamise kohta Eestis (nr 406);

 

Riigikogu liikmete Marika Tuusi, Heimar Lengi, Kadri Simsoni, Mailis Repsi, Nikolai Põdramägi, Valeri Korbi ja Toomas Vareki 8. aprillil esitatud arupärimine Tartu piirkonna meediamaastiku korrastamise kohta (nr 427);

 

Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Lauri Laasi, Toivo Tootseni ja Nikolai Põdramägi 15. aprillil esitatud arupärimine Eesti Rahvusringhäälingu kohta (nr 434).

 

Rahandusminister Jürgen Ligi vastas kolmele arupärimisele. Need olid:

 

Riigikogu liikmete Inara Luigase, Lauri Laasi, Kadri Simsoni, Valeri Korbi, Tiit Kuusmiku, Georg Pelisaare ja Kalle Laaneti 11. märtsil esitatud arupärimine Eesti kukkumisest maailma viie viimase riigi hulka (nr 404);

Riigikogu liikmete Inara Luigase, Georg Pelisaare, Kadri Simsoni, Kalev Kallo, Nikolai Põdramägi, Helle Kalda ja Vladimir Velmani 23. märtsil esitatud arupärimine Eesti Väärtpaberikeskuse kõrgete teenustasude kohta (nr 411);

Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Helle Kalda, Vladimir Velmani, Nikolai Põdramägi, Evelyn Sepa, Valeri Korbi, Lembit Kaljuvee ja Inara Luigase 23. märtsil esitatud arupärimine sotsiaalmaksu langeva laekumise kohta (nr 419).

 

Regionaalminister Siim Valmar Kiisler ei pidanud vastama Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Tiit Kuusmiku, Nikolai Põdramägi, Vladimir Velmani, Enn Eesmaa, Arvo Sarapuu, Toomas Vareki, Aivar Riisalu ja Ain Seppiku 18. märtsil esitatud arupärimisele maavanemate politiseerimise kohta (nr 408), sest arupärijad võtsid selle tagasi.

 

Vabas mikrofonis võttis sõna Lembit Kaljuvee.

 

Istung lõppes kell 20.04.

 

Istungi stenogramm on internetis siin:

 

Riigikogu pressitalitus